Kas soovid täiesti avatud või poolavatud kööki? Või sobib sulle tegelikult hoopis privaatsem ruum, kus köögitoimetusi teha?
2. Mõtle maja arhitektuurile. Kööki (ja kõiki muidki ruume) kujundades tasub mõelda, millises arhitektuurses võtmes on maja ehitatud ja milline võiks sellest lähtuvalt olla ruumikujundus. Näiteks funkstiilis modernne maja eeldab lihtsamat, selgemate joontega kööki, seevastu kaldkatusega puitmajja sobib romantiline ja maalähedane stiil jne.
3. Funktsionaalne ja praktiline planeering. Mõtle läbi, milline köögiskeem (I-kujuline, L-kujuline, U-kujuline vm) oleks kõige praktilisem, milline kõige paremini ruumi paigutuks ja mis sobiks sinu harjumustega. Samas on oluline, milline köögiskeem oleks kõige nägusam elutoast vaadates.
4. Kinnised ja avatud pinnad. Kuna avatud köögis on kõik eemalt näha, siis peab nähtav ka silmailu pakkuma. Avatud riiulid on väga efektsed, kuid sinna kipuvad kogunema väga erinevad nõud, vaasid, kausikesed jm asjad, mis võivad kogu ruumi olemuse rahutuks muuta. Tülikas on sealt ka tolmu pühkida.
Kinnised kapid võimaldavad asju ära peita ja mahutavad rohkem kui riiulid. See on ratsionaalsem, kuid kulukam valik võrreldes riiulitega.
5. Ruloo. Hea ja tuntud vahend köögitehnika ja asjade “peitmiseks” on riiuleid katvad rulood.
6. Köögi ajutine eraldamine. Kui tekib tahtmine vahel köök “sulgeda” ehk eraldada elu- ja söögitoast, võib kasutada näiteks lükand-klaasseinu (nt mattklaasist, mustrilise klaaspinnaga vms) või liigutatavaid efektseid paneelkardinaid.
7. Osaliselt avatud köök. Vaheseinte asukohta muutes või neid eemaldades saab avardada ruumimuljet, parandada loomulikku valgustust ja ruumi otstarbekamalt kasutada. Samas ei pea köök täies ulatuses elutuppa avanema. Variante, kuidas kööki osaliselt privaatsemaks muuta:
8. Köögilett on hea vahend köögi ja elutoa eraldamiseks, tõmmates näilise piiri kahe tsooni vahel. Samas sobib köögilett näiteks kiireks hommikueineks ning selle äärest on hea söögitegija toimetusi jälgida ja juttu ajada. See pakub ka lisapinda toiduvalmistamisel.
9. U- ja L-kujuline köök. Need variandid sobivad kõige paremini köögileti paigutamiseks.
10. I-kujuline köök. See on kõige lihtsam ja praktilisem ning ka hinnalt odavaim variant. I-kujuline köök annab avatud planeeringus hea võimaluse efektseks köögilahenduseks. Samas peab sel puhul eriti hästi läbi mõtlema nii suurte kui ka väikeste esemete valiku ning kujunduse. I-kujulist kööki on kõige lihtsam liugustega sulgeda.
11. Köögisaar. Köögisaar on nagu köögilettki hea ruumijagaja ja -ühendaja, see eeldab aga suuremat ruumi. Köögisaarest võib omakorda välja kasvada eluruumi ulatuv söögilaud, moodustades jätku köögiosale.
12. Ühtne kujundus. Kuna avatud köök on üldjuhul ühtne kogu elu- ja söögitoaga, siis köögi kujundus peaks kindlasti haakuma kogu kodu kujundusideega.
13. Köögimööbli toon on oluline. Köögimööbel paneb aluse kogu ruumi värvivalikule ning see peaks haakuma elamises olevate toonidega.
14. Köök efektiloojaks? Köök võib olla efektseks pilgupüüdjaks (kas oma kujunduse või värvitooniga), millest lähtuvalt kujundatakse kogu ülejäänud ruum. Kui näiteks köögis domineerib tume toon (punane, hall vm), siis ülejäänud ruum võiks olla neutraalne, et köögi efektne välimus mõjule pääseks.
Samas tuleks köögi värvitooni laike korrata elutoas kas tekstiilidel või väikeesemetel, et ühtset tervikut luua.
Efektse köögi puhul arvesta aga, et kui soovid kodu kujunduses hiljem muudatusi teha, siis jäägu köögi värv ja kujundus ikka lähtekohaks.
15. Köök taustaks? Samas võib köök olla ka neutraalsem ja tagasihoidlikum, luues n.ö tausta sellele, mis on avatud ruumis. Sellise valiku puhul on hea, et vajadusel saab lihtsate vahenditega muuta ruumi meeleolu (nt valides uut tooni kardinad, padjad, lauatekstiilid jms).
16. Milline põrand? Üldjuhul on kaks valikut: kas kasutada avatud köögis sama põrandamaterjali mis elu- ja söögitoas, või eraldada köögitsoon teise materjaliga. Nii võib köögipõranda materjalina levinud keraamilist plaati kasutada kogu ülejäänud ruumis. Aga sama hästi võib toas olev laudparkett ulatuda ka kööki.
Köögiosas on praktilisem vastupidav ja kergesti puhastatav materjal, kuid ruumikujunduse seisukohast võib seal olla ka toaga ühtne põrandamaterjal. Sõltub kujunduse ideest!
17. “Liiklusskeem ja liiklejad”. Põrandamaterjali ja selle asukoha valikul on kasulik mõelda ka n.ö liikumisskeemile. Kuhu võib sattuda porise jalaga, kuidas viite söögikotid kööki, kui tihti sööte ühiselt laua ääres, kui suur on pere, kas on ka väikseid lapsi, kas on ka koeri-kasse jne. Kõik see mõjutab põrandamaterjali valikut ja paigutust.
18. Põrandate ühenduskoht. Väikesed detailid võivad täiendada või ka kahjustada ruumi üldilmet. Köögis ja elutoas erinevaid põrandakattematerjale kasutades mõtle hästi läbi üleminekukoht, et kaks materjali omavahel sobiksid.
19. Veel pisidetaile. Pisidetailid annavad ruumile lõpliku ilme! Näiteks köögikappide käepidemeist sõltub suuresti köögi iseloom ja ruumi üldmulje.
20. Millised kardinad? Ka kardinad peaksid sobima üldise kujundusideega. Kööki sobivad nii ribikardinad, rooma kardinad, rullkardinad — sõltub akna ja mööbli eripärast ja paigutusest. Avatud ruumis peaksid köögikardinad harmoneeruma elu-söögitoas olevatega.
Sobiv on, kui näiteks köögis ja söögitoa akna ees on üks variant (nt ribikardinad või rooma kardinad) ja elutoa akna ees teine variant (nt siinidel paneelkardin).
21. Efektne köögikardin. Köögikardin võib olla efektne ja anda kogu ruumile põnevust ja eripära. Näiteks mustvalge suure abstraktse mustriga kardin valges köögis. Kardinamaterjali valides tasuks eelistada pigem suurema mustriga tekstiili, mis toast kööki vaadates on hästi nähtav ja loob ilusa efekti.
22. Köögitekstiilid. Peale kardinate on köögis muidki olulisi tekstiile — köögirätikud ja pajalapid, mis võiksid samuti sobiva värvitooni ja disainiga olla. Väikesed detailid, kuid siiski väga tähtsad!
23. Milline seinamaterjal? Köögiseinal võib kasutada tööpinnaga sarnast materjali: roostevaba metalli, klaasi, keraamilist plaati, kivi vms. Ent avatud ruumis, kus köögisein jätkub elutoas, võiks kaaluda ka ühtse seinamaterjali kasutamist. Võimalikud variandid:
24. Värvide üleminekukoht. Värvitud seinapinna puhul, kui kasutad köögis ja elutoas eri toone, tuleks hästi läbi mõelda värvitoonide üleminekukoht.
25. Pliit, ahi, nõudepesumasin, külmik. Avatud köögis on kogu köögitehnika toast hästi näha, mida tuleks tehnika valikul ja paigutusel arvestada.
Kas paigutada osa köögimasinaist integreeritult? Või jätta kogu tehnika nimme nähtavale (nt eraldi seisev roostevaba külmik, nõudepesumasin jm)? Oluline on, et need kõik looksid köögimööblis visuaalselt ühtse terviku.
26. Õhupuhastaja. Avatud köögis on õhupuhastaja eriti tähtis — et köögilõhnad ei leviks kogu elu- ja söögitoas.
27. Valgustus! Köögi valgustus olgu hästi läbi mõeldud. Siin on vaja väga head üld- ja kohtvalgust (köögifirmad kujundavad selle üldjuhul koos köögiga). Kööki peaks saama ka hämaramaks teha, et meeleolu avatud ruumis soovi järgi muuta.
28. Söögilaud. Avatud köögis asub söögilaud üldjuhul köögi ja söögi-elutoa vahel. See võiks asuda köögile piisavalt lähedal, et oleks mugav toitu serveerida, samas aga piisavalt kaugel, et tekitada eraldi söögitoatsoon.
29. Liikuvad lauad! Liikuvad lauad aitavad toitu mugavalt söögi- või elutuppa serveerida. Stiilne abilaud on köögiosas ka huvitavaks täienduseks.
30. Avatus õue. Hea, kui on olemas terrass või rõdu, mis suurendab veelgi avatud ruumi ning annab lisapinda. Eriti mõnus on see suvisel ajal.
31. Sahver! Vahepeal unustusse vajunud, kui äärmiselt oluline ja vajalik koht köögi lisandina, kuhu saab nii talvevarusid kui ka parajasti mittevajalikke nõusid ja köögiriistu paigutada. Eriti oluline on selline panipaik avatud köögi puhul!
32. Väike abiköök. Võimalusel tasub mõelda eraldi abiköögi väljaehitamisele. See on koht, kus toimub n.ö must töö ja ehk nõudepesugi. Abiköök tuleks varjata näiteks lükandustega, eraldamaks seda vajadusel “puhtast ja ilusast” ruumist.
33. Kord köögis. Avatud kööki planeerides arvesta, et ka kõikvõimalikud mustad nõud ja töövahendid paistavad toas istujale kenasti kätte. Nii et avatud köök nõuab ka rohkem usinust ja korda!
