FOTOD: hubane talu armastava perekonna kätes
KODU & AED:
Kes: vanaema Kersti, ema Jaanika, isa Kalev, Helen Kärena (15), Mats Verner (6), koer Noblu, kass Priidik.
Mis: üle 150 aasta vanune Müürsepa talukoht.
Kus: Nõo vallas Tartumaal.
Kuppelmaastikul läbi tuules lainetavate viljapõldude looklev tee jõuab väärikate põlispuudega ümbritsetud taluõuele. Lähme külla Jaanikale ja tema perele, kelle esivanemad on juba poolteist sajandit samas paigas talukohta pidanud.
Vaatamata heitlikele aegadele, mis on Eestimaale viimase sajandi jooksul osaks saanud, on Müürsepa talu olnud juba 19. sajandi teisest poolest ühe suguvõsa kodukohaks. Vanavanaisa Peeter ja vanavanaema Anna olid need, kes siia laugjate kuplite vahele Luke mõisa lähedale talu rajasid. Nende istutatud puud pakuvad tänaseni taluõuel päikese eest varju, kuigi esimene elumaja asendati 1924. aastal uue ja moodsamaga. Esimene ait, mille uksepalgil mõistatuslik 1866, seisab aga seniajani taluõuel. Hobusetallist on kahjuks järel vaid varemed, sest katus kukkus sisse — pärast sõda saagisid kolhoosnikud, kes selle oma kasutusse võtsid, laetalad läbi, et sinna aga rohkem sisse mahuks… 
SAUN. „Siia oli palju asju kogunenud. Tegime hiljuti mõlemad ruumid seest tühjaks, ja kui ma kord töölt koju tulin, oli Kalev kõik sisustanud: laua teinud ja küünalde jaoks ratta lakke riputanud. Seda ei osanud ma küll oodata!” meenutab Jaanika.
Ajaga kaasa
1924. aastal ehitatud rehielamu oli algselt köögi, rehetoa ja kolme kambri ning rehealusega. Laut ehitati tol ajal juba elumajast eraldi. Maja on aastate jooksul saanud lisaks pesuruumi ning kuus aastat tagasi ehitati eluruumideks ka avar pööning, kus nüüd elavad Jaanika ja Kalev lastega. Lisaks ruumikale elutoale mahutati sinna lastetuba, vannituba ja kõrgel rehetoa kohal paiknev väike vanemate magamiskamber. Alumine korrus jäi Jaanika vanemate kasutusse, kuigi köögis toimetatakse ühiselt.
Rooside rüpes
Elumaja lõunaküljel laiub imeline roosiaed, kus kasvab lugematul arvul okastega kaunitare, paljud üle poole sajandi vanad. Jaanika isa Olevi jaoks oli rooside kasvatamine tõeline kirg, ta võis neist pikalt kõnelda. Kõigile külalistele tehti enne, kui nad majauksest sisse jõudsid astuda, põhjalik ekskursioon roosiaeda. „Ta ei müünud neid kunagi, ainult kinkis. Isa silmastas ise istikuid juurde ja teadis kõiki sordinimesid peast,” meenutab Jaanika. Isa Olevi jaoks peatus aeg aga kahjuks möödunud sügisel.
Jaanika isa Olevi rajatud roosiaed, mille eest hoolitsevad nüüd kõik pereliikmed.
Käsitöö: harrastus ja töö
Jaanika kirg on käsitöö. See on tema jaoks nii hobi kui ka igapäevatöö. Ta on aastaid töötubasid korraldanud, kudunud-heegeldanud-õmmelnud-meisterdanud, blogi pidanud ja Tartus Pulloveri poes huvilistele nõu jaganud. Ja ideed ei saa tal kunagi otsa — kui oleks vaid aega neid kõiki teostada! Kahe lapse emana on tal tegemist rohkem kui küll ning ka talu nõuab oma, sest vana maja vajab palju hoolt.
ESIK. Ruumi ehib kaunis metall-laud, mis on alati siin talus olnud. Kui kaua täpselt, ei mäleta enam keegi. Alumine rehetuba ja ülemine esik on omavahel õhuruumiga ühendatud, et soe õhk alt üles jõuaks. Riidepuul on reas Jaanika meisterdatud imelised ehted.
„Olen õppinud õmblemist, kõik muu on tulnud õpitubade ja heade inimeste abiga. Kuna meie pood pakub põhiliselt ehtematerjali ja lõngu-vardaid, siis on ehtetegu ja kudumine minu viimase aja lemmikud. Kuid paar kleiti suveks või uus diivanikate nukumajja on ikka vaja õmmelda. Kõik uued asjad tahaks ära proovida ja vanad head oskused selgeks saada. Näiteks seebid on meil ka enda tehtud!” räägib Jaanika.
Maaelu rõõmud
Laste sirgumiseks paremat paika naljalt ei leidu. Toit kasvab ümber maja: talul on nii suur õunaaed kui ka viljast lookas ploomipuud, köögiviljapeenrad ja marjapõõsad. Ja loomulikult puhas õhk ja palju tegutsemisruumi! Ei ole muret, et lemmikloomad ei mahu elamisse ära (see on ju põhjus, miks paljudel lastel lemmiklooma ei ole!) — ka nemad oskavad maaelust rõõmu tunda.
Helen käib koolis Nõos. Päris jala sinna küll ei saa, bussipeatus on 3 km kaugusel. „Kui talvel tee täis tuiskab, siis ei saa vahel üldse kooli, aga nii see siin maal lihtsalt on ja sellest ei tee keegi suurt numbrit, sest ega koolitükid ju õppimata jää,” ütleb Jaanika.
ELUTUBA. Pööningule ehitatud tubades on kohupiimavärviga kaetud seinad. Laua ja pingi tegi Kalev ise Jaanika sünnipäevaks. Põrandavalgusti tegid Jaanika ja Helen koos: nad kleepisid vanale lambivarjukarkassile siidipaberit, mille vahele lisasid kuivatatud lehti ja lilleõisi.
Elu huvitavatest keerdkäikudest kõneleb fakt, et Jaanika vanavanaema Anna on sündinud 100 aastat enne Jaanikat — ja samuti augustikuus! — ning Jaanika pojal ja tütrel on Anna poja ja tütrega 100 aastat vahet.
Loe ja vaata rohkem ajakirja Kodu & Aed augustinumbrist.
