FOTOD: Parima maastikukujunduse auhinna pälvinud aed

Perekond Absalon pälvis võistlusel Kodu Kauniks 2012 parima maastikukujunduse auhinna, 1500 eurot Husqvarnalt.

Kes: Sigrid (fotograaf), Vaido (laevaehitaja), Angela (11) ja Annika (6) Absalon.
Mis: Muuli maamaja 6000 m² koduaed.
Kus: Tahkuranna vallas Pärnumaal.
Tingimused: rannamändide alune liivapinnas, kliima on pehme ja mereline.

Männitukk kunagise pioneerilaagri kohal Tahkurannas on toitnud koduümbrust korrastanud perenaise aiakirge ja pakkunud talle fotograafina ohtralt jäädvustamisrõõmu.
Vanasti kutsuti seda Tahkuranna serva Merekülaks, aga uuel ajal tuntakse hoopis Reiu nimega. Ka koht ise on veidi muutunud: kui varem suvitati siin pioneerilaagris ja kämpinguis, siis nüüd on mitmed pered Pärnu külje alla päriselt elama kolinud. Ka Sigrid ja Vaido Absalon, kes kümne aasta eest elasid veel Pärnus.

Sigridi kolm head aianippi:

•Pildistan aeda igal aastaajal, nii näen paremini, mida võiks veel lisada.

•Leevikeste pärast hoian sirelite seemned kevadeni põõsal.

•Ma ei kata ühtki taime kuuseokstega ega tõmba puudele kotte ümber. Kevadeks on näha, millised taimed on tugevamad ja külmale hästi vastu pidanud. Välja läinud taimi pole mõtet uuesti istutada, sest järelikult neile minu aias ei meeldi. Paljundan julgelt just selliseid taimi, kes minu aias hästi kasvavad. Nii saan kiiresti katta suuri alasid nendega, kelle eest ma ei pea ülearu hoolt kandma!

Kui Vaidole hakkas meeldima mõte linnast maale kolida, oli Sigrid sellele risti vastu. Tema oli juba ammu teatanud, et mingit aiamaad ei tule ja tema näppe mullaseks ei tee. Emale oli ta aga kunagi lubanud, et otsib endale niisuguse mehe, kellega hakkavad ainult väljas söömas käima, et mitte kodus kokata.

Ometi ostis Vaido ühe pioneerilaagri kämpingumajakesega tühja karjamaatüki, kunagise laadaplatsi, ja seal nad siis suvitama hakkasid. Poolteist aastat hiljem vaatasid, et ümbrus pole just liiga ilus ning kutsusid sõbrad-tuttavad ja ämmad-äiad talgutele. Tulemuseks oli kändudest ja võsast puhastatud ümbrus ning muruplats. Nii küpses ühel päeval aeg ka linnast ära kolida, kui esimeseks eluasemeks oli valminud saunamaja. Ruutmeetritelt üsna paras, aga otstarbelt ja ruumijaotuselt siiski suvemaja, mis on ka praegu sellisena kasutusel.

Kannapööre rohelusse
Praegu paistavad uue elumaja aknast rannamändide tagant meri ja muul, mille järgi ka maja oma nime saanud — Muuli. Ja kuidagi märkamatult on perenaisest saanud rohenäpp, kellel Pärnu aianditest vist enam midagi uut pole leida. Korralik maakelder on aga perele nüüd hädavajalik koht, et mahutada Sigridi suurt mahla-, moosi- ja kurgimajandust, mille üle ta ilmselgelt rõõmu ja uhkust tunneb.
„Ema on mul eluaeg potipõllundust harrastanud ja sundis mindki vahel rohima, aga mul endal tuli see huvi kuidagi järsku,” tunnistab ta muutunud suhtumist. „Kui siia tulime, hakkasin looduslike mändide ümber peenraid arendama. Algul väiksemaid, siis vaatasin, et võiks suuremad teha ja nii tuli iga aastaga midagi juurde. Siis hakkasin ka mände pügama, et nad suuremaks ei kasvaks.” Nüüd on harilikest mändidest koduõuel saanud tihedad vormipuud. Algul mehemõõtu olnud noored taimed on pea sama kõrgeks jäänudki, aga tiheduses kõvasti juurde võtnud.

Aiatarkusi ei ole perenaine koolitustel õppimas käinud. „Vaatan, mis kasvab ja kus kasvab ning tõstan aga oma silma järgi ümber. Kiviktaimla tegin kohe selle mõttega, et tahan seda edaspidi näha tulevase maja aknast. Ja siis ühel päeval mees helistas, et nüüd läheb kohe majaehituseks. Olin kaheksa aastat oodanud ja nüüd kästi kohe paika panna, kuhu maja tuleb! Võtsin lapse liivakastist neli mänguautot ja panin majanurkadesse maha. Nende järgi lõpuks kopp tööle hakkaski!” meenutab ta pöördelist hetke.
Seejärel toimus kõik kiiresti ja aasta eest koliti Muulil uude majja sisse. Et peremehel on laevaehitusfirma, kus ta jahte ehitab, on kogu kodu mereteemaline ja ka aed kulgeb samas võtmes — ikka laineliselt ja loogeliselt. Aiapingid on vanad laevakaptenite pingid ja veekosk kiviktaimla kohal mühiseb vaikse ilmaga merekohinast üle. Kujundus on tervenisti perenaise looming. „See, mis öösiti pähe tuleb, läheb järgmisel päeval realiseerimisele,” naerab ta ise oma otsustavust.

Jaanus Vahesalu, Husqvarna Eesti tegevjuht:

Husqvarna maastikukujunduse auhind on mõeldud innustama aiapidajaid vaatama ka oma aiast kaugemale ning kujundama ja hooldama ümbruskonda laiemalt. Soovime jagada teadmisi kasutaja- ning keskkonnasõbralikust hooldustehnikast, mis pakub ka suurte alade kujundamisel loomingulist vabadust. Perekond Absaloni rannamaastikku sulandatud aed on ideerikkaks eeskujuks kohaliku looduse arvestamisel, hooldamisel ja kujundamisel!

Muuli aia särisevad värvid
Kordame perenaisega koos tema igahommikust ringkäiku, mis kulgeb köögiterrassilt kaptenipingile veesilma ääres, millelt ta vetemängu vaatab. Nagu sisustuses, vahelduvad ka aias temperamentsed selged valgusfooritoonid, niipalju kui loodus ja aiaärid neid parasjagu pakuvad. „Teadsin kohe algul, et meie kodu ei tule hall ega värvitu, palju värve on nii majas sees kui ka õues,” on Sigrid rahul kooskõlaga pere särtsaka loomuse ja kodu vahel.

Aias on värve valitud nii, et igal ajal midagi õitseks — alates kevadisest tulbiuputusest ja lõpetades sügisel värvi andvate hortensiate, peiulillede ja äädikapuuga. Ehkki õierikas aiaosa on alles noor, on see saavutanud juba tõelise lopsakuse, nii et taimi jätkub jagamisekski. Väetada nii suurt ala ei jõua, ja seepärast püüdis Sigrid kohe algul muretseda võimalikult hea mulla. Algusaastail katsus ta ikka sõnnikukoorma ka hankida, aga selle laialilaotamine ja ladustamine ei olnud kuigi lõbus ja nüüd lisab ta kord aastas rammu vaid murule.
Maja poolt avaneva vaate keskmeks on vetemängu ja kiviktaimlaga nõlvak, mis kevadel on täis sibullilli ja õitsvaid padjandtaimi. Küngas sündis, kui Sigrid otsustas koristades kokku kuhjatud kividest-kändudest näotule hunnikule mulla peale vedada, ja nii on sellest saanud aia kauneim nurgake. Juba siis oli talle selge, et see kõik hakkab paistma tema köögiaknast.
Aia ilu on ta igal aastaajal ohtralt pildistanud. Jälginud taimi ja vaadanud, kes paremini kokku sobivad. Ehkki tööl olles pildistab ta põhiliselt inimesi ja pulmasid, on kodus peamiseks teemaks aed ja loodus.
Nii on tal ülevaade igast pisiasjast. Isegi niitma ei laskvat ta kedagi teist, ehkki tütar vahel proovib. „Aga ma pean teadma, et kõik on nii, nagu mina tahan,” naerab ta oma soovi kõike kontrollida. Samas on talle kõige suuremaks tunnustuseks, kui lapsed koju tulles ütlevad, et neil on kõige ilusam kodu. „Siis saan aru, et ma ei tee seda kõike ainult endale.”

Loe lisaks Kodu & Aia märtsinumbrist!