FOTOD: Vaata Kodu Kauniks konkursil ökopreemia pälvinud kodu
KES: Katrin Kissa, filmiprodutsent
MIS: Kunagi klaverivabrikule kuulunud, 1908. a ehitatud kivimaja 2. korrusel asuv 100 m² korter.
KUS: Tallinnas Kalamajas.
Katrin Kissa kodu pälvis võistlusel Kodu Kauniks 2011 ökopreemia, 1000 eurot firmalt Safran.
Värske remont, kui seda teha hooletult ja ükskõikselt, võib muuta vana maja ilmetuks ja võõraks, röövides sellelt igasuguse isikupära ja kultuurikihtide võlu.
Seda viga võib hea tahtmise korral aga vältida, kui anda kodule juba remondi käigus sisseelatud ilme. Mõistagi ei olnud siin säilitamist väärt nõukogude-aegse ühiskorteri lahendused, vaid maja noorusajast pärinevad põhiväärtused. See eeldas aga tasahilju tegutsemist, et kiirustamine mõnele heale mõttele jalga ette ei paneks ning korteri tegelik olemus end uuele omanikule ilmutada saaks.
Väikesest suuremasse
Katrini eelmine kodu asus samuti Kalamajas, oli kõigest 27 m² ning aastate jooksul tekkis seal mõistetav vajadus ruumi järele.
Puitmaja kaasnähuks on pahatihti naabrite olmeküsimuste sunnitud pealtkuulamine, seepärast otsis ta uut kodu helipidavamas kivimajas. Kalamajas — puitagulis! — tundus see küll utoopiline, kuid püsivus viis sihile.
Kaks aastat tagasi leidis ta kinnisvarakuulutuse abil 100 m² korteri, kus olid elanud sundüürnikud. Korter oli jagatud neljaks väikeseks uberikuks, mille keskel jooksis kitsas koridor. Kõik elanikud olid kasutanud ühist kööki ja kaht WC-d.
Korter oli pehmelt öeldes kole. Kinnisvara hindamisakti tegija kulmu panid kerkima nii varasemad ehituslikud kui ka olmelahendused. Aga kõrged aknad ja ahjud ning laiad aknalauad andsid aimu, et seinte sees ja prügi all on peidus midagi väärtuslikku.
Aegamööda sisseelamine
Esimese tööna lasi Katrin korteri seest tühjaks rookida. Enne seda oli ruumi proportsioone raske aduda, sest osad laed olid soojapidavuse nimel allapoole toodud. Kui vaheseinad ja ripplaed lammutatud, võeti ühelt seinalt ka krohv maha — alt paistis ilus paekivimüür. Selgus, et 1908. a ehitatud kivimaja on konstrueeritud tugevatest, kivist laotud sammastest, mis moodustavad hoone välisseinad ning keskmise kandva seina.
Teades hoone konstruktsiooni ja nähes siinseid võimalusi, sai Katrin asuda uut planeeringut kavandama. Elutuba pidi tema ettekujutuses saama võimalikult palju päevavalgust, magamistuba aga olema vaikne. Mõnusa mõttemängu käigus õnnestus kavandada kõik nagu soovitud.
Esmalt sai korda magamistuba, kuhu Katrin sisse kolis ning hakkas tasapisi vaatama, mida ja kuidas ette võtta ülejäänud ruumidega.
Uus, neli korda suurem kodu mõjus algul nii hiiglaslikuna, et ta ei osanud ruumiga midagi pihta hakata. Elas esialgu tagatoas, seejärel viis mõnda teise tuppa mingi asja ja harjutas end sinna käima. „Nagu loom, kes märgistab oma territooriumi,” muigab ta. Kui õhtul magama hakkas minema, mõtles, et korterisse mahuks veel viis inimest.
Ökoloogilised ehituslahendused ja ratsionaalne taaskasutus
Ökoloogiliste materjalide kasutamine ei ole Katrini sõnul mingi elustiili viljelemine, vaid „…teatavat laadi normaalsus ja mõistlikkus. See on ju normaalne, et ehituseks kasutatakse asju, mis on selle maailma pärisosa — kivid, puud, savi.” Nii ongi korteris kombineeritud looduslikke materjale taaskasutusega. Asjatundja kätt nõudvad tööd, näiteks vannitoa, tegid meistrid firmast Säästvad Ehituslahendused.
Korteri seinad on kaetud enamjaolt lubikrohviga, mida on Eestis kasutatud juba aastasadu. Lubikrohv sobib eriti hästi paekivi katmiseks ning seda võib kasutada ka niisketes ruumides.
Vannituba on oivaline näide Maroko päritolu viimistlusvahendi tadelakti võimalustest. Kuna Katrin soovis saada kindla geomeetrilise kujuga vanni, sobis aluseks vana malmvann, millele ehitati fiboplokkidest seinad ümber. Vahed seinte ja põrandaga täideti ja ühtlustati ning tervik viimistleti tadelaktiga. Samas tehnikas valmis ka kraanikauss.
Enamjaolt olid korteris säilinud vanad laudpõrandad. Tellistest esikupõranda mõte sündis juhuslikult maha laotud ahjukividest. Köögipõrandat katvad suured paekiviplaadid jõudsid siia ühest Koplis asuvast lammutusele minevast majast tänu ehitusmeistrite vihjele. Raskete plaatide tõttu tuli esimese korruse lage küll toestada, aga kuna sealgi oli käsil remont, osutus see võimalikuks.
Korteri kümnest vanast uksest sai tervemad korda teha ja uuesti kasutusele võtta.
Esmapilgul pilku paelunud ahjud olid lähemal uurimisel sisse langenud, need tuli koost võtta ja uuesti üles ehitada. Töö käigus sai muuta ka uste avanemissuunda. Uus köögipliit ehitati samale asukohale ja täpselt samasugune kui varem, soojamüüri ja suvesiibriga. Viimane võimaldab puupliidil ka suvel süüa teha.
Pliit ja ahjud ongi korteri põhilisteks küttekehadeks (täienduseks on vaid köögi ja vannitoa elektri-põrandaküte). Mulluse talve kõige suurema külmaga tegi Katrin hommikul tule magamistoa ahju, õhtul elutuppa — korter püsis soe ja hubane.
Sisseelatud kodu
Enamik korteri mööblist pärineb kas internetiportaalist osta.ee või taaskasutuskauplustest. Neist leiab märksa isikupärasemaid ja huvitavamaid asju, mis pealegi on sageli vastupidavamad kui kaasaegne saepuruplaadist „kiirmööbel”. Kalamajas ja selle lähikonnas on mõnigi kauplus, mida teadjamad inimesed regulaarselt külastavad: Telliskivi tänava second hand, Tamara1965 jt.
Esiku seinakapp ja elutoa peegliraam on see-eest pärit suurest aasia mööblit maale toovast firmast ID House.
Ühe kodu maisele kujunemisloole paneb aga kõneka punkti korteriperenaise mõtlemapanev seisukoht: “Olgu korter milline tahes, aga kui mu akna tagant suur kastan ära lõigataks, siis tõenäoliselt võiksin kolida kuhu iganes. Nüüd olen juba kaks kevadet oodanud, et see õitsema hakkaks, vaadanud valgete õite sadu ja lehtede kollaseks minemist.
Linn on lõbus, aga linn ei ole minu jaoks loomulik keskkond. Ma ei taha olla loodusesse-sõidu-turist, kes käib sealt muljeid ammutamas ja vaatamas mingit imelist kolletumist või päikeseloojangut. Looduses olemine peaks olema normaalsus. Selle muutumise nägemine peaks olema normaalsus.
Nüüd räägib teiega maakas, aga minu korteri suurim väärtus on see kastanipuu, sest see on minu võimalus olla siin Tallinna linnas loodusega kontaktis kodust lahkumata. Ja ma räägin siiralt.”
Rohkem ideid ja inspiratsiooni leiad ajakirja Kodu&Aed jaanuarinumbrist
Info:
www.osta.ee
Tamara 1965 tamara1965.edicypages.com/
Telliskivi loomelinnak ja kirbuturg: www.telliskivi.eu, www.kirbuturg24.ee/
ID House www.idhouse.ee/
Säästvad Ehituslahendused www.ehituslahendused.ee
