FOTOD: vana hoone sai uue ilme!
Kes: Ave (Räpina aianduskooli lilleseadeõpilane) ja Ivar Lindla (ettevõtja)
Mis: Eestiaegne restaureeritud eramu, mis kunagi korteriteks jagatud ja vahepeal ka euroremonti saanud.
Kus: Tallinnas Järvel.
Vana hea eestiaegne hoone on saanud uue sisu ja ilme, hoides alles parimaid jooni ja ehedaid materjale.
Kui rühikas maja 1938. a Tallinna serval valmis sai, oli selle ehitanud peremehele jäänud napp aasta, kuni maailmapoliitika teda tagasi Saksamaale kutsus. Ometi olid plaanid olnud suured. Hea arhitektitööna valminud hoonel olid ajastuomased lahendused ja ka oma ajas innovaatiline keskküttesüsteem. „Imestan, et siin oma elektrijaama ei olnud, muu tehnika oli kõik olemas,” kirjeldab hoone nüüdne perenaine Ave Lindla kümne aasta taguse uurimistöö tulemusi.
Nemad Ivariga otsisid just vana maja, mida oma käe järgi renoveerida. Vaadati mitmeid, kuid siin tuli äratundmine peaaegu kohe. Luitunud krohv ja väsinud olek ei varjanud ilusaid proportsioone ja head planeeringut. Vaiksele asukohale kesklinna serval lisandus avar metsistunud aed põlispuude all.
Säilitades ja uuendades
Lindlad ostsid maja uusomanikelt, kes olid vahepeal neljaks korteriks jagatud hoonet omal viisil kõpitsenud. Kindluse mõttes küsiti juba enne ostu nõu arhitektilt, kellelt saadi hiljem ka renoveerimis- ja ümberehitusplaan.
Maja, kõrvalhoonete ja piirdeaia renoveerimiseks kulus peaaegu aasta. „2006. aastal oli siin ühel hetkel täielik pommilehter — elektri- ja telefonikaablikraavide ning piirdeaia vundamendiaukude vahelt pääses vaevalt läbi,” kirjeldab perenaine intensiivset tööperioodi enne sissekolimist.
Maja soojustati korralikult, pandi uued puitpakettaknad ja kaeti hingava lubikrohviga, mis püstpalkmaja puhul oluline. Sisustuses lahendati põhiküsimused kohe ja terviklikult, detailidega hiljem juba rahulikumalt tegeldes.
Esimesel korrusel olid algselt eeskoda, esik, elutuba, söögituba, köök, sahver, teenijatuba, tualett ning köögi ja söögitoa vaheline tilluke toake, mis ilmselt toimis serveerimisruumi ja omalaadse õhulüüsina. Lisaks ehtis lõunakülge veranda. Teisele korrusele mahtusid avar trepihall, kolm tuba, vannituba ja tualett.
Ümberehitusi tuli tänu heale planeeringule teha minimaalselt ning peamiselt allkorrusel. Teenijatoast ja sahvrist said saun ja duširuum, nende vaheline serveerimisruum on nüüd avatud köögi osa, kirjeldab Ave olulisi muudatusi. Majas on õliküte, mis on osutunud mugavaks ja ilmselt tänu heale soojustusele ka ökonoomseks. Lisaks katlaruumile mahuvad keldrisse garaaž-töökoda ja paekiviseintega veinikelder, mõlemad omamoodi hobiruumid.
Vana maja võlud
Sisustades eelistati hoonega sobivat vana mööblit, mida on perre kogunenud nii sugulastelt-tuttavatelt kui ka vanakraamilaatadelt. Juurde telliti kabineti kirjutuslaua sarnane raamaturiiul, voodiotsa ja öökappide eeskujuks võeti vana pesukummut. Tellimusmööbel valmis firmas Timbermeister.
Elutoas annab tooni vana tammeparkett ja ruumis aimub hõrku, nüüd juba enamasti vaid mälestustes kohatavat vahaaroomi. Et soe puidupind heas korras püsiks, vajab see kord aastas hooldamist, kinnitab perenaine.
Kunagist suurt puupliiti asendab nüüd söögitoa ja köögi piiril asuv prae- ja küpsetusahi, mis küll soojust ei salvesta, aga annab tuppa siiski mõnusat hõngu.
Alumise korruse mitmesse ilmakaarde avanevas ühendatud ruumis on avar meeleolu. Perenaine tõdeb, et kui hobukastanid lehte lähevad, on tuba hämar, aga pole halba heata — vastasmaja ei paista nii kätte.
Hea on ka maja asukoht kitsa krundi põhjaküljel: hoone ei varja terrassile, verandale ja aiale paistvat lõunapäikest ning kõrged puud jätavad ka õhtupäikesele ligipääsu. Tagaaia muruplatsi raamivad grillimaja ning garaaž-hobiruum.
Kui peremees tõi oma hobid — mootorrattad ja veinid — juba siia majja kaasa, siis perenaise uuem kirg on aiandus, mis just oma aia kujundamisega lõkkele lõi. Koguni sedavõrd, et nüüdseks on ta Räpina aianduskooli juba korra lõpetanud ning õpib seal täienduseks veel lilleseadet.
Rohenäpu unelm
Lõunapoolsel sissekäigul asub veranda, kus on arvukalt valguselembeseid traditsioonilisi toalilli ja õdus istumiskoht. Elutoa aknalauad on vallutanud orhideed, hetkeseisuga on neid 43. Ave viimase aja väljakutseks on jahedalembesed orhideed, seda lihtsal põhjusel, et „tuppa rohkem ei mahu, aga verandal on veel veidi ruumi.” Suvel kõlkusid kõik — kuukingast tsümbiidiumini — õunapuuokstel ja näitavad nüüd uhkusega priskeid õievarsi.
Valgusküllane veranda on talvel jahe, mis lubab kasvatada puhkeperioodi vajavaid toalilli ning talvitada rõdukaste pelargoonidega ja fuksiapotte. „Siin on õitsenud nii aaloe, havisaba kui ka Morgani kukehari, kellelt poleks õisi oodanudki. Tõeline rohenäpu unistus!” tunneb Ave oma valitsemisala üle rõõmu.
Veinikelder kui hobiruum
„Moosi ma ei tee, aga soolaseid asju tuleb ikka juurde,” juhatab Ave keldrisse laskudes kõrgete riiulite juurde, mis lisaks hoidistele kannavad pere tõsist veinikogu. Peale mootorrataste on nende huviks ja hobiks ka veinimaailm, millel on loogiline side Ave töökohaga restoranis.
Nii on kaks meeldivat asja kokku pandud ning 2007. ja 2011. a käidi Prantsusmaal mööda veiniteed. Lemmikud on burgunderid ja valge Alsace’i vein. Et restoranis on nende hind neljakordne, on ise tuua ikka mõistlikum, tõdeb Ave. Praeguseks on kõige vanem aastakäik keldris aastast 1998, portveinil aga 1987. Veinid on siiski noorukesed, võrreldes peremehe teise hobi — vanade Indiani mootorratastega. Nende jaoks on aeda ehitatud koguni eraldi hoone, ent elutoas seisab aukohal vanim ratas aastast 1905, tegelikult samuti töökorras.
Selle kodu kohta loe ja vaata rohkem ajakirja Kodu & Aed oktoobrinumbrist!
