Õnneks jääb ka meil järjest vähemaks inimesi, kelle arvates rõdu ainsaks funktsiooniks on olla pesukuivatuskohaks või, mis veel hullem, kolikambriks. Kuigi see võib omakohast isegi mugav olla, siis kas on ikka mõtet oma eluruumi selliselt raisata.

Vaatamata piiratud ruutmeetritele loob rõdu (lodža, palkon, terrass) uskumatult suuri võimalusi, et rahuldada oma „näpud mulda“-vajadust. Seda enam, et erinevalt tõelisest aiast ei nõua rõdu rohelise nurgakese eest hoolitsemine nii tohutut jõu- ja ajakulu, aga olgem ausad — ka oskusi. Seega on aed rõdul ideaalvariant veendunud korteriinimesele. Mattes miniaeda, tõelise iluaiaga võrreldes, uskumatult vähe aega, saame vastu võrreldava hoolitsusnaudingu ja täieliku stressimaanduse.

Mõelge, milline on „aia“ kandev idee

1. Semiramise rippuvad aiad
2. Liivarand lodžal
3. Tarbeaed terrassil

NB! Lähemalt kolme ülaltoodud idee kohta lugege lähipäevadel!

Ja nii ikka edasi, sest kandva idee olemasolu aitab teil end paremini raamides hoida ja vältida liialdusi. Samuti on nii hoopis lihtsam orienteeruda ka pakutavas seemne- ja taimedevalikus.

Määravaks on valgustingimused. Idee võib küll olla, kuid enne seemnete järele jooksmist hinnake üle oma miniaia valgustustingimused: millal on seal päikesepaiste (hommikul, õhtul, lõunaajal), kui pikalt on seal päikest või kas seal üldse on päikest (põhjapoolsed rajatised). Ei tasu heituda, kui otsest päikesevalgust teie rõdule ei langegi või kui sinna paistab päike vaid loetud tundidel õhtusel või hommikusel ajal. Taimede seas on külluses neid, kes eelistavadki kasvada otsese valguse eest varjatud paikades, nn. varjulembesed taimed. Tuleb vaid osata teha poes pakutava seast õige valik.

Alustage tulevase „aia“ plaani koostamisega

Taimed paigutatakse plaanile, lähtudes nende täiskasvanud istikute suurusest. Samuti toimitakse ka kõigi ülejäänud elementidega: ikka just nii nagu te neid tegelikkuses näha soovite. Just plaanil/paberil peab selguma, kas kõik soovitav üldse mahubki ära või kas ta sobib. Milleks selline mäng? Esmalt ikka puhtalt aja ja raha ja elusate vahendite kokkuhoiuks. Teiseks, et vältida maitselagedust.

Plaani abil saate, lähtuvalt kandvast ideest, vastuse kolmele küsimusele:
1. Kuhu?
2. Mida?
3. Kui palju?

KUHU?

Vastusvahendid selleks on rõdukastid; erinevates suurustes (plastmassist ca 100-120.-), kõrguses ja kujuga potid (sõltuvalt materjalist paarikümnest mitmesaja kroonini); dekoratiivvaasid (sõltuvalt materjalist sadakonnast mitmetuhande kroonini) jne. ning lisaks veel mitmed erinevad kujunduselemendid: lauad, võred, statiivid, purskkaevud jmt.

Selle küsimuse vastus sõltub eelkõige kandvast ideest ja sealt edasi rahakotist. Kas kasutada suhteliselt odavaid, kuid lühiealisi plastmassvahendeid või kalleid, kuid hea hoolduse korral aastakümneid vastu pidavaid keraamilisi, sepistatud jne vahendeid. Praegu pakutava valiku juures võivad hinnavahed olla mitmekümnekordsed. Õige hoolduse korral ei ole taimedel endal erilist vahet, mille sees nad kasvavad. Seega sõltub otsus teist endast. Vältida tuleks nähtavale jäävate plastik- ja väärtmaterjalist nõude kõrvuti kasutamist — see näeb maitsetu välja.

MIDA?

Lähtuvalt oma kandvast ideest tuleb otsustada, milliseid taimi ja kuhu paigutada. See eeldab pisikest eeltööd seemne- või istikute poodides. Õnneks on meil tänaseks olemas Hortes, kus saab osta mõlemaid ja lisaks ka head nõu kuulda.

Silmas tuleb pidada: valgustingimusi, taimede suurust ja kasvukõrgust; nende dekoratiivosade värvusi; õitsemisaja algust ja kestvust; erivajadusi (kas on taimi, mille lähedust nad ei talu) jmt.

Üldised põhimõtted: lühemakasvulised istutatakse vaatajale lähemale kui kõrgekasvulised; lehtdekoratiivsetest taimedest moodustatakse tavaliselt taustsüsteem (siia kuuluvad ka piirded, võred), mida ilmestatakse õitega jt. kujunduselementidega: purskkaevud, kujud, mööbel. Kandke see kõik mastaapselt (samas mõõdus vähendatult) oma plaanile ning asuge värvikoosluse kujundamise juurde. Enne vaata veelkord üle „Värvide võlu ja paigutamise mõju“ lõigus öeldu. Planeeritud taimed värvige soovitud (olemasolevates) värvides ära — nii tekib teil üpris reaalne pilt oma visioonist.

KUI PALJU?

Kuna taimed on oma elu alguses (eriti kui olete otsustanud ise külvata) oluliselt väiksemad täiskasvanutest, siis tavaliselt kiputakse taimi kasvukohta liiga tihedalt täitma. Selle tulemuseks ei ole aga mitte lopsakas „džungli“-efekt, vaid otse vastupidi — kiratsev ja nälgiv raadaklus. Et hiljem ei tuleks kallist kraami välja kitkuda ja ära visata, siis peaks plaanil taimede paigutustiheduse lausa tükikaupa välja arvutama. Et teil tekiks mingi reaalne ettekujutus, siis toon selleks paar konkreetset näidet 1 meetri pikkuse rõdukasti täitmiseks vajaminevast.

Variant, kus domineerivad soojad päikesekollased toonid

* 2 valgeõielist kivikilbikut (seemnepakk u. 14.-), mille rippuvate vartega saab kujundada nii rõdu sise- kui välisserva

* 4 erekollast feruli ruse taime (seemnepakk u. 10.-), mis moodustavad kasvades tihedalt väikeste õitega õitseva aluspadjandi

* rusetaimede keskele sobiks selles kompositsioonis paigutada 1 punakasoranžide õitega lantaan (seemnepakk u. 17.-) ja elegantsi lisava partnerina sobib sellesse kasti veel 2 helelillat/helesinist ampelpetuuniat (1 taim = u. 10.-).

Rõdukasti kujundamisel tuleks jälgida, et see oleks nauditav nii tänavalt kui rõdult/toast vaadatuna.

Variant klassika I

* kasti kummasegi välisnurka paigutada 1 balsamiinitaim (Cupido Burgundy a’ u. 15.-)

* nende kõrvale välisserva 1+1 india daglase piparrohi (ampelvorm a’ u. 15.-)

* välisserva keskele istutada 1 heliotroop (u. 21.-)

* kasti sisenurkadesse kumbagi 1 sametlill (a’ u. 14.-) ning keskele üks lopsakas suureõieline sangviinia (u. 25.-).

Variant klassika II

* kasti välisnurkadesse ja välisserva keskele 1 sametlill „Primo“ (3X a’ u. 14.-)

* nende vahele välisserva 2 hübriidkirinõgest „Pineapple“(a’ u. 14.-)

* kasti sisenurkadesse mõlemasse 1 palsamiin (Cupido Burgundy a’ u. 15.-)

* nende kõrvale 1+1 punast ampelbegooniat (a’ u. 10.-)

* siseserva keskele 1 suureõieline sanvitaalia (15.-).

Värvide võlu ja paigutamise mõju

Lühidalt on värviõpetust raske kokku võtta. Tooksin siin ära vaid mõned olulisemad punktid, mille teadmine tuleks kasuks oma miniaia loomisel.

1. Eri värvi taimede paigutamisel peaks endale esmalt paika panema nn. vaatepunktid. Rõdukujunduses on neid kaks: aknast ja rõdu puhkenurgast.

2. Olenevalt eesmärgist saame värvide õige kasutamisega luua kas eraldamise või lähendamise efekti. Eraldatuse loomiseks tuleks taustsüsteemiks valida tumedamatoonilised taimed. Esiplaanitaim peaks aga olema erksavärviline. NB: närbudes värv muutub ja mähkub justkui kergesse vinesse.

3. Olemasolevat pinda aitavad optiliselt suurendada jahedad toonid.

4. Looduse eredaim toon — oranž koos kollase ja punasega lähendab visuaalselt selle kandjat ja muudab ta justkui ruumikamaks.

5. Violetne ja tumesinine tekitavad kokkusurutuse illusiooni.

6. Mida eredam ja puhtam värv, seda kindlam ja kestvam rektsioon.

7. Liiga terav kontrast, liialt ere helk kutsub esile silmade väsimuse.

8. Mida nõrgema ja tagasihoidlikum värv, seda nõrgem ja lühem reaktsioon.

9. Liiga nõrga värvi korral peavad silmad nende eristamisel üksteisest liigselt pingutama.

10. Mida lähemal värvid üksteisele spektris asetsevad, seda vähem tajume nende erinevust, st. värvilisust.

11. Silmale kõige meeldivam ja harmoonilisem on värvide paigutus ühe või kahe vektori: kollane-helesinine või oranž-violetne, järgi.

12. Silmale mõjuvad ebameeldivalt vektorid: violetne-sinine või punane-oranž.

13. Kõik soojad värvid — punane, oranž, kollane — ergutavad aktiivsusele.

14. Kõik külmad värvid — sinine, helesinine, violetne — mõjuvad rahustavalt.

15. Roheline värv asub spektri keskosas ja teda loetakse looduslikult tasakaalustatud värviks.

16. Õiges asetuses võime olemasolevaid värve kas märgatavalt võimendada või vastupidi — nõrgendada. Nii võimenduvad roosad ja helepunased kokkusobitatuna rohelise värviga. Samas sinine punase kõrval muutub helesiniseks, aga kollase kõrval võtab rohekas-kollase varjundi ning me saame selliselt toone mahendada.