Majesteetlik kandja

Parapähkleid kogutakse Brasiilia pähklipuult (Bertholletia excelsa), mis võib kasvada 60 meetri kõrguseks ja mille tüve läbimõõt võib küündida nelja meetrini. Vihmametsades kõrgusse pürginud puu kannab parima valgustatuse tagamiseks oksi vaid tipuosas. Puud ilmestavad suured, tumerohelised, nahkjad, igihaljad lehed, mis on kuni pool meetrit pikad ja ligi 15 cm laiad. Helekollaste kroonlehtedega õied koonduvad kobaratesse ja paiknevad okste tippudes.

Mõni aeg peale õitsemist arenevad hiigelviljad lõppkaaluga 0,5-2 kilo ning läbimõõduga 10-25 cm. Viljade valmimiseks kulub rohkem kui aasta. Looduses pudenevad viljad puudelt vihmaperioodil. Ühelt suurelt puult saab hooaja vältel kuni 300 vilja. Miks nii vähe?

Põhjus on selles, et tänu pikale arenguperioodile pannakse enamik noori ja veel pehmeid vilju lindude poolt nahka. Tegelikkuses polegi parapähklid botaaniliselt võttes ehtsad pähklid, vaid hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas looduse poolt osavalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all, millest tuntumad on brasiilia pähklid ja parapähklid. Kõige lihtsam on neid võrrelda nii kujult kui paigutuselt apelsiniviiludega.

Kõiki seemneid kokku ümbritseb tugev puitunud kapslitaoline viljakest, mida tipus katab mõnevõrra pehmem kaas ehk tekkel. Seemneid kattev puitunud koguümbris on nii tugev, et laguneb looduses vaid kõdunedes ja sellekski kulub niiskes ja soojas vihmametsas aasta või kaks. Lisaks välise ülitugevale kaitsekihile katab igat seemet eraldi õhem, krobeline pruunikas seemnekest, mis takistab õlirikast seemnesisu rääsumise eest.

Indiaanlastele tähtis puu

Brasiilia pähklipuu on kohalikele väga oluline taim, nende seemneid on toiduna kasutatud mitmeid sajandeid. Ammustel aegadel käibisid seemned kohalikel hõimudel isegi raha asendajana. Kohalikus rahvameditsiinis kasutatakse peenestatud pähkleid ülikurnatud alakaaluliste haigete kosutusvahendina. Juhul kui haige ise pähkleid puruks närida ei suuda, siis jahvatatakse need jahuks, segatakse vee või mahlaga ja saadud pasta söödetakse sisse. Pähklite toiteväärtuslik põhitrump on õliküllus, nad sisaldavad 60-65% hinnalist rasvollust.

Biokeemilises mõttes muudab brasiilia pähklite õli väärtuslikuks just mono- ja polüküllastamata rasvhapete küllus. Tõsi, selle eest tuleb ka lõivu maksta, sest soojas, valges ja hapniku manulusel toimub õli kiire rääsumine. Järelikult puhastatud parapähkleid pikka aega tavatingimustel säilitada ei saa. Ka röstitult tuleb need hõrgutised kiiresti toiduks tarvitada. Rääsumise tulemusena muutuvad nad lihtsalt mõrkjaks. Selle vältimiseks on vajalikud eritingimused — hapnikuvaba keskkond ja madalad temperatuurid.

Hea mitmeks otstarbeks

Pähkliõli väärtuslikumaks ühendiks loetakse alfa-linoleenhapet, mis on inimese jaoks asendamatu ja mida tingimata peab toiduga saama. Külmpressitud pähkliõli on selge, kollaka tooni, meeldiva lõhna ja maitsega. See õli leiab kasutust nii toiduvalmistamisel (salatiõli, kondiitritooted) kui kosmeetikas. Viimases valdkonnas sobib õli eriti hästi juuksehooldusvahenditesse, sellest tehakse seepe ja erinevaid kreeme.

Parapähklite õli sobib kosmeetikavahenditesse mitmel põhjusel. Esiteks, õli imendub kiiresti nahka. Teiseks, õlis on rikkalikult antioksüdante, eeskätt vitamiini E, mis kaitsevad nahka vabade radikaalide eest. Kolmandaks, parapähkliõli ei põhjusta enamusel tarbijatest allergiat. Neljandaks, pähkliõli parandab naha struktuuri ja vähendab naha kuivusest tingitud kahjulikke nähte.

Just õlirikkusest sugeneb ka parapähklite kui toiduaine energiaküllus, mis edestab isegi halvaad ja šokolaadi. Sajagrammisest pähkliportsust saab 650-680 kilokalorit.

Lisaks teisigi toitaineid

Kui parapähklite koostises on õli teistest toitainetest sisalduselt pikalt ees, siis valke ja süsivesikuid on neis enam-vähem võrdselt, keskmiselt 10-13%. Parapähklite valkude koostis on biokeemilises mõttes mitmeti hea, sest valkudes on rikkalikult väävlit sisaldavaid aminohappeid.

Nende pähklite süsivesikute eripära on, et tärklist leidub neis suht vähe. Suhkrutest on ülekaalus sahharoos. Süsivesikute hulka paigutuvad ka kiudained ja neidki on parapähklites suhteliselt palju (5-7%). Vaatamata sellele, et pähklituumad tunduvad inimesele kuiva ja veevaese toiduna, on ka meil müüdavates parapähklites kuni 5% vett. Algselt on aga seemnete veesisaldus palju suurem, küündides kolmandikuni nende massist. Liigsest veest vabanetakse kuivatamisega ja see tagab teiste oluliste toitainete kontsentreerumise. Kui õlisid, valke ja süsivesikuid saame paljudest teistest igapäevastest toiduainetest, siis parapähklitel on pakkuda veel muudki.

Seleenirikkus tõi tuntuse

Nagu kõikides pähklites, nii on ka parapähklites rohkelt kaalium-, fosfor- ja magneesiumiühendeid. Eritähelepanu pälvivad aga need pähklid väga kõrge seleenisisalduse poolest. Sajagrammises parapähklite portsus on seleeni 1500-1800 mikrogrammi. Enamus seleenist on seotud eriliste valkudega ehk niinimetatud selenoproteiinidega.

Täiskasvanu ööpäevane seleenivajadus on 100-150 mikrogrammi ja see sõltub soost, vanusest, kehamassist, füsioloogilisest aktiivsusest ja eripärast jne. Keskmise kaaluga inimese (70-75 kg) keha seleenivarud on 12-15 milligrammi. Järelikult piisab igapäevase seleenivajaduse katmiseks mõne parapähkli söömisest. Organismile on seleen vajalik mitmel põhjusel. Esmalt antioksüdantsete kaitseensüümide koostises, siis immuunvastuse kujunemises, koehormoonide sünteesis, kehavõõraste ühendite kahjustustamisel, toksiliste raskmetallide imendumise tõkestamisel jne.

Lisaks seleenile on parapähklites arvestatavalt teisigi mikroelemente nagu tsinki, mangaani, vaske ja rauda. Mikroelementide rohkusest lähtuvalt ei tasuks parapähklite söömisega liialdada.

Kuidas tarbitakse

Kõige rohkem tarbitakse parapähkleid naturaalselt kas üksikult või pähklisegudes. Meilgi on poodides käävjalt kõverdunud iseloomuliku kujuga pakendatud parapähklid. Popid on nad röstitult, kusjuures pärast röstimist veeretatakse neid täiendavalt suhkru- ja kakaosegus. Lisandina leiavad kasutust šokolaadides, jäätistes, kondiitritoodetes. Parapähklitest tehakse ka kõrgekvaliteedilist ja kallihinnalist pähklivõid.