Jüripäev- põllumehe töösuve algus

Jüripäev on üks nendest rahvakalendri tähtpäevadest, mida arvatavasti igaüks meist teab ja tunneb. Jüripäeva peeti omal ajal põllumehe töökalendris suve alguseks, mis kestis mihklini, seega viis pikka kuud. Eks vist sellepärast ongi jüripäeva kombestikus suhteliselt vähem meelelahutuslikku kui enamuses teistes teada-tuntud rahvakalendri tähtpäevades. Kuid pisut jüripäeva tuledega seonduvat puhastusmaagiat kuluks meie talvest räsitud hingele ära.

Jah, jüripäev on nii päris- kui potipõllumeestele tähtis päev. Jüripäeva paiku lasti kari välja ja alustati künniga. Jüripäeva peeti kolimiseks soodsaks päevaks ja nii pidid jüripäevaks olema sõlmitud sulaste ja suiliste lepingud, kes just sellest päevast taludes teenistusse astusid. Kunagi algas jüripäevast ka nn. jalateo hooaeg.

Jüripäev oli majandusaasta pööripäev. Tema tähendus oli oluliselt suurem maarahvale: jüripäeva peeti suvepoolaasta alguseks. Jüriga algas väliste tööde hooaeg, mis kestis keskmistel aastatel mihklini (29. september). Seega kestis maarahva töökalendri suvi viis kuud. Selline aasta jaotus vastas meie kliimaoludele ning siinse põllumajanduse loomule hoopis paremini kui traditsiooniline kalendri järgi poolaastateks jaotamine.

Nagu kõik meie rahvakalendri tähtpäevad, nii on ka jüripäeva kombestikus segunenud erineva vanuse ja päritoluga uskumused - nii ristiusu eelsed, ristiusuga seonduvad kui ka koos usuga meieni kandunud usuvälised kombed. Päevale antud nimi seostatakse lohetapja püha Jüriga e. püha Georgiosega. Sellest ka päeva eriline tähendus karjale ning eriti hobustele. Kuna jürist alates saadeti kari välja, siis seondus sellest alates karjapidajatel pidev mure ning hirm huntide ees. Kaitset karjale otsiti just pühalt Jürilt. Lõuna-Eesti kombestikus soovitati naistel jüripäeval hästi palju õmmelda, nii “tsusitas soe silmi”.

Tähtsal kohal olid ilmavaatlused, mida tehti kogu eelnevaks kevadeks ja suveks. Jälgiti hoolega, kas esimene äike oli enne või peale jürit; kas jüri oli soe või külm jne. See kõik oli oluline mitte ainult karja kasvamise vaid ka põllunduse edukusele.

Jüripäeva tähendust aasta pööripäevana mitte ainult majanduselus vaid ka looduses rõhutab tõsiasi, et rahvapärimused teevad teravalt vahet ajal enne ja pärast jüripäeva. Nii näiteks pidi enne jüripäeva suplemine tagama hea tervise. Seevastu oli maha istumine ohtlik, kuna maa ei olnud veel jõudnud oma talvist mürgist hingust välja lasta. Mäletan omast lapsepõlvestki, et meil oli kõvasti keelatud paljale maale istuda R-tähte sisalduvatel kuudel. Siis tundus see ühena paljudest tüütutest käskudest-keeldudest. Hiljem järele mõeldes on asjal oma uba sees. Ainult suvekuude nimedes puudub R-täht ja paljal maapinnal istumisega külmetamise oht on minimaalne. Seda õpetust võiksid tervishoiu kaalutlustel teada ka tänapäevased lapsed. Enne jüripäeva püütud ussiga olevat saanud nõiduda ja mitmesuguseid haigusi ravida. Küllap on jüripäeva ussimaagia seotud püha Jüri lohetapmise legendiga jne. jne.

“Jüripä lauba õhto põleti välla peal tuld, lasti püssi ja puhoti pasunaid” (Risti). See on meie jaoks ajaloost tuntuks räägitud komme - jüritule põletamine. Seda seletati ajaloos lahti kui traditsiooni, mis tekkis Jüriöö ülestõusu mälestuseks. Kuid tegelikult on tulede põletamisel ja välja peal kõva kära tekitamisel hoopis sügavam uskumuslik taust. Tuld peetakse kõikide loodusrahvaste juures võimsaimaks puhastavaks jõuks, mida kasutati ja kasutatakse veel praegugi laialdaselt puhastavas ja tõrjemaagias.

Kaks päeva pärast jürit on suhteliselt vähemtuntud, küllap aegade voolus jüripäeva poolt “allaneelatud” markusepäev. Maarahvas tunneb teda ka äkksurmapäeva või siis mardusepäeva nime all. Selle nime all on markusepäev tuntud kogu Euroopas. Nii püütigi markusepäeval leida kaitset väljale lastud karja pidevalt ohustava pahatahtliku äkksurma vastu.

Praegugi sobiks, enne suurte välitööde juurde asumist, alustada tõrjemaagiaga ja, kus lubatud, teha põletist okstest , kulust, vanadest lehedest-okastest jm. Hämaras tule ääres istumine puhastaks hinge ja teeks selle lahti algavale suvele.