Pampli suured, säravmustad, vesised, hapukasmagusa maitsega marjad sisaldavad üle 3% rohkem suhkruid kui vaarikasordid keskmiselt. Vitamiini C sisalduselt on ta võrdne parimate vaarikasortidega (38 mg 100 grammis). Peale selle on temas veel B-rühma vitamiine, karotiine ja mis eriti oluline — u 200 mg% kaaliumisooli, vaske ja mangaani.

Erinevus vaarikast

Vaarikate ja pamplite erinevus seisneb kromosoomide arvus, millest ka pampli suurem saagikus, jõudlus ja eluvõimelisus. Pampel õitseb hiljem kui vaarikas ja tunduvalt pikemat aega. Hilisema õitsemise tõttu ei kahjusta teda öised kevadised öökülmad, see tagab iga-aastase saagi ja langeb ajaliselt kokku viimaste vaarikate valmimisega. On ka varasemaid sorte, kuid need pole nii vastupidavad ja saagikad. Ja ongi hea — kui aiast kõik marjad juba otsas, siis ilmutab end meile see kaunis, lausa kobaratena kergelt korjatav must mari. Tema maitse on lähedasem põldmurakale ja need, kellele meeldivad põldmurakad, teavad aimata, millise marjaga tegu.

Kuidas kasvatada

Oma aeda istutades valige talle ikka päikeseline koht, mis tõmbetuulte eest kaitstud. Talle sobivad niisked liivased, keskmise raskusega ja vett hästi läbilaskvad pinnased. Ta juured ulatuvad sügavamale kui vaarikal ja seetõttu kannatab ta välja nii liigkuivuse kui ajutise liigniiskuse. Kasvu soodustab ja negatiivsete tegurite mõju vähendab multši kasutamine (lehtpuu saepuru, niidetud rohi, turvas, männikoored jm).

Pampli haigused ja kahjurid on sarnased vaarika omadega, samas eelistavad kahjurid alati vaarikat. Kuna pamplil jäävad viljapõhjad pärast valmimist vilja sisse kinni, võivad nad oksal pikka aega püsida ilma, et variseks.

Kolmeaastase pamplikasvatamise kogemuse põhjal julgen teda lahkelt soovitada suurema saagikuse tõttu, samas ei jää ta maitseomadustelt vaarikast alla ning annab tervistavaid marju augusti lõpust kuni külmade tulekuni. Praegu pole veel hilja pampli istikuid oma aeda tuua.

Panus tervisele

Ravimina kasutatakse noori lehti ja küpseid marju. Nendest tehtud tee või toored marjad (värske on kõige tervislikum) aitavad tugevdada südant, on head külmetusest tekkinud köha puhul rögalahtistina ja palaviku korral higileajava vahendina, ka bakteritsiidse, kuseeritust ergutava ning rahustava toimega. Kuna pamplimahlas säiluvad hästi fütontsiidid, hävitavad nad seedekulglas leiduvaid mikroobe. Seega aitavad ägeda kõhulahtisuse, gastriidi ning isegi mao- ja kaksteistsõrmik-soole haavandi, ägedate hingamisteede haiguste ning kopsupõletiku korral.

Minu kogemus näitab, et ülevalminud marjad mõjuvad lahtistina, poolvalminud marjad kinnistina. Eks seda peab igaüks ise proovima. Pampli kasutamine toiduna (mahl, moos, püree jt) tema raviomadusi ei vähenda. Vastunäidustatud neerupõletike ja podagra puhul, sest marjades on palju puriinaluseid.

Pampel toiduks

Kuna kõige tervislikum on süüa tooreid pampleid, on mõttekas neid talveks sügavkülmutada. Kui valmistate kodus torti, siis on pamplimarjad kaunistuseks suurepärased. Kuna marjad säiluvad hästi tervena, saab neid kasutada segakompottides, annavad meeldiva punase värvuse. Loomulikult on ta ka hea mahla- või moosimari. Vahva, kui oma aias kasvab mari, mida kasvatasid juba meie esivanemad, kuid mis vahepeal on unustusse jäänud.