Erinevate valgusallikatega saab muuta ruumi meeleolu vastavalt vajadusele kas hubasemaks, töötegemiseks sobivaks või puhkamiseks meeldivaks. Lisaks meeleolu loomisele on valgusel oluline osa hea enesetunde tagamisel. Valgus mõjutab tervist rohkem kui oskame aimata. Näiteks õhtul liiga eredas valguses viibimine võib tekitada unehäireid. Tihti on inimesed pärast pikka tööpäeva väsinud ja unised, paljud kurdavad ka valutavate silmade üle, aimamata, et see on just valest valgustusest põhjustatud probleem. Muutes valgust võib meie kodust saada rikkalike meeleolude maailm, mis rahustab hinge ja värskendab vaimu.

Projekteerimisel pannakse esmalt paika üldvalgustid ja seejärel töökohavalgustid
Sageli võib kohata eksiarvamust, et valgustusega võib hakata tegelema alles siis, kui siseviimistlus on tehtud. Aga kui vaimustute põrandasse süvistatavatest valgustitest, kuid põrandavalu on juba ammu tehtud? Siis tuleb nendest kahjuks hilise planeerimise tõttu loobuda. Samuti peaksid kodu valgustuslahendus ja elektriprojekt sündima käsikäes, sest hiljem on juba keeruline midagi lisada või ümber tõsta seinu-lagesid lõhkumata.

Kui valguslahendust siiski soovitakse muuta juba olemasolevates ruumides, tuleb võimalusel teha uutele juhtmetele seintesse-lagedesse eraldi kanalid (betoonmajades tähendab see äärmiselt tolmurohket freesimist), mis toob endaga kaasa ka uue siseviimistluse. Hea kui juhtmed õnnestub vedada uutesse kohtadesse üle lae.

Ruumi valgustamisel on kindlasti on soovitav kasutada rohkem kui ühte valgustit. Koduses miljöös on kõige igavamaks lahenduseks ühest punktist tulev ühtlaselt ruumi täitev valgus. Mida rohkem on ruumis valguspunkte, seda lihtsam on reguleerida valgust vastavalt soovidele ja vajadustele. Miks mitte kombineerida seina-, lae- ja põrandavalgusteid ka põrandasse või seina süvistatavate valgustitega ning LED valgusribadega? Neid erinevat tüüpi valgusteid saab omakorda kombineerida vastavalt sellele, kas nad annavad üld-, kaudset või suunatavat valgust.

Kodu valguslahenduse sättimisel tuleb lähtuda sellest, kus ja kui palju valgust on vaja, et ruumides oleks ohutu liikuda, hea töötada ja mugav olla.

Foto: Sisearhitekt Aet Piel

Interjööri kujundamine valgustusega:

  • Ülespoole suunatud valgus teeb ruumi kõrgemaks;
  • Suunatud süvistatavad valgustid võimaldavad välja valgustada pimedaid nurki;
  • Ühtlane hajutatud valgus lisab ruumile avarust ja soojust;  
  • Valgustid võiks suures osas olla märkamatud, tagasihoidlikud ja peidetud;Ühest-kahest dekoratiivsest valgustist väikeses ruumis piisab täiesti;
  • Tugev valgus toob esile kujundusvead, nõrk valgus peidab neid;
  • Ruumi ilmet parandavad püstpindade valgustamine, looduslik valgus ja läbimõeldud värvivalik;
  • Valgus ei tohiks pimestada ega tekitada häirivaid peegeldusi.

Valgustite tüübid
Viimasel ajal on LED valgustus aina enam leidnud kasutust ka interjööris. Peamiselt kasutatakse LED valgusriba mööbli ja interjööri valgustamiseks. Selline „peidetud valgustus“ loob hubase meeleolu.

Hõõglamp annab suurepärase valguse, selle värviesitus on väga hea ja värvitemperatuur lõdvestav – kui seda soovitakse. Hõõglambi valgus ei värele. Negatiivne külg on suur elektritarbimine saadava valguse koguhulga suhtes, märgatav soojatootmine ja lambi lühike eluiga.

Halogeenlambid on hõõglampidest täiuslikumad ja kirkama valgusega, võimaldades luua huvitavaid valguslahendusi. Sobivad koht-, suund- ja dekoratiivvalguse saamiseks. Halogeenvalgustitest on üldvalgustuseks parimad ülessuunatud lae-, seina- ja põrandavalgustid. Väikesed halogeenlambid on ideaalsed huvitavate detailide esiletoomiseks.

Pika elueaga luminofoorlambi puhul saab valida valguse värvi ja erksusastet. Tihti kasutatakse luminofoorlampe peidetult lae-seina niššides, mis annab tulemuseks hajutatud valgustuse. Samuti on neid võimalik dimmerdada ehk reguleerida.

Tänapäeval on väga levinud uputatud valgustid, mida kasutatakse nii laes, seintes, kui ka põrandates.  Uputatava valgusti kasutamiseks tuleb juba ehitusprojektis arvestada vastavate nõuetega, sest lae või seina sisse peavad ära mahtuma ka trafod. Näiteks tuuakse ripplagi sageli 10-20 cm allapoole. Samuti tuleb jälgida, millistesse tingimustesse on valgusti mõeldud. Näiteks põrandasse uputatud valgusti pinnatemperatuur ei tohi olla liialt kõrge, muidu võib põletada saada. Laevalgustitena kasutatakse neid enamasti madala kõrgusega ruumides nagu esikutes, tualettides ja vannitubades aga ka näiteks köögis. Põnevate valguslahenduste loomiseks kasutatakse neid ka muudes ruumides.

Erinevate ruumide valgustamise põhimõtted
Niiskuskindlad niiskete ruumide ja vannitoavalgustid kannavad rahvusvahelist tähist IP, millele järgneb number. Mida suurem see number on, seda parem. Näiteks IP 44 ja suurema numbriga valgusti sobib kindlasti vannituppa. Ripplaega vannitoas tasub kaaluda süvisvalgustite paigaldamist, millel on mitu eelist. Esiteks töötavad valgustid ohutul madalpingel ega ole seetõttu ohtlikud ka siis, kui satuvad lausa voolava vee alla. Teiseks annavad halogeenlambid erksatoonilist, hommikuti virgutavat valgust.

Peeglivalgustina kasutatakse vannitoas üpris sageli luminofoorlambiga valgusteid, millele tegelikult on raske ka alternatiivi leida. Valida tasuks aga hästi soe valgusallikas, näiteks 2700 K.

Esiku valgustusele
tasub pöörata suurt tähelepanu, sest enamjaolt ei ole seal looduslikku valgust läbi laskvat akent ning pime esik on ebasõbralik ja ebapraktiline. Esiku valguslahenduse puhul tuleb arvestada piisava üldvalgustusega, suuremas esikus võib olla ka kohtvalgusteid. Peegel võiks olla hästi välja valgustatud ning mõistlik on seejuures kasutada seinale kinnitatavaid lisavalgusteid.

Elu- ja söögituba
ning magamistoad on ruumid, kus kindlasti peab olema hea üldvalgustus, mida siis täiendada tube õdusamaks muutvate põranda- ja seinavalgustitega. Soovitatav on paigaldada regulaatorid ehk dimmerid. Hõõg- ja halogeenlampide hämardamine on lihtne, kui lüliti asemele paigaldatakse reostaat. Ka luminofoorlampide hämardamine on võimalik, kuid sellega tuleb arvestada juba varakult, elektriprojekti koostamisel.

Foto: sisearhitekt Airita Aim

Köögi valgusprojekti koostamisel tehakse kõik vastupidi: kõigepealt valitakse tööpindade valgustid ja alles seejärel otsustatakse, mida teha üldvalgustusega. Paljuski sõltub otsus ka sellest, kas köögis süüakse. Kui jah, siis võiks seal olla mitu valgustit kahes eraldi rühmas. Kui toiduvalmistamisel või koristamisel soovitakse palju valgust, saab selleks kasutada täisvalgust. Söömise ajaks aga reguleeritakse laua kohal olev valgustus sobivaks ja ülejäänud lambid seatakse hämaramaks või lülitatakse välja. Kööki õhupuhastit valides ei tule inimestele enamasti pähe, et seegi on töövalgusti.

Foto: sisearhitekt Aet Piel

Lastetoas on oluline hea üldvalgus. Lastetoa lamp peab olema alt kaetud läbipaistmatu klaasi või plastikuga, mis ei takista valguse levikut, kuid ei paista ka otse silma.

Tänapäeval on koolilaste töölaual arvuti juba algkoolist saadik. Töökohavalgustus ei tekita enam probleeme, osaliselt tänu kvaliteetsematele kuvaritele ja lihtsalt ümberpaigutatavatele sülearvutitele. Siiski ei piisa tööpinna valgustamiseks vaid ekraanihelendusest, kindlasti on vaja lisavalgustust. Harilikult aitab ühest töölaua kohal asuvast valgustist, mis peaks kuvari suhtes paiknema nii, et see ei pimestaks.

Fotod: Vaasa elamumess

Trepivalgustust kavandades ei tohiks unustada, et lambi eluiga saab kunagi läbi ja seda peab saama vahetada. Sama kehtib tegelikult kõigi kõrgete ruumide kohta. Trepivalgustuse juures on küsimus reeglina selles, kas valgustatakse vaid trepikäiku või ka astmeid. Astmevalgustus on reeglina efektiivsem, kui see asetseb trepiastmetele lähemal – on ju eesmärk eelkõige tagada ohutu astumine. Trepikäigu valgustamise puhul on aga üldjuhul redeli kasutamine möödapääsmatu.

Rohkem ideid leiad Koduportaalist INKodu!