Suur hulk taolisi uskumusi elab rahva seas sellest ajast alates, mil toalilled moodi tulid. Kui neid kõiki uskuda, tuleks välja, et kodus on üldse ohtlik kasvatada ükskõik millist taime, sest kõik toalilled teevad inimesele kahju. „Teadjameeste” meelest peitub kõigis neis mingi oht — alates õitsevatest ja mitteõitsevatest lilledest, kuni vääntaimede ja kaktusteni välja. Ometi kasvatame me neid ikka: kaktused ja luuderohi kaunistavad halba toomata meie kodusid.

Mis siis on tekitanud selliseid vaateid taimeriigi esindajate suhtes? Mis ärgitas inimesi levitama sääraseid hoiatavaid uskumusi?

Tegelikult ei saa taimed meile halba teha ning kodus võib kasvatada igasuguseid liike. Ometi ei vaja inimene igasuguseid, igaüks meist vajab just oma isiklikke rohelisi sõpru.

Rahvalikud ettekujutused teatavate floora kuningriigi esindajate halvast mõjust on loodud nende inimeste poolt, kes kasvatasid oma kodus neile sobimatuid taimi. Kui meile meeldib mingi asi või inimene, siis me ei ütle, et need mõjuvad meile halvasti. Kui me armastame oma taimi, rõõmustavad need meid ning juba seetõttu mõjuvad hästi.

Kuid keegi ilmselt kasvatas kodus taimi, mis tema hingega vastuolus olid ning seetõttu talle ei meeldinud. Inimese iseloomule mittevastavate, „võõraste” taimede kasvatamine, võib tekitada tunde aja asjatust kulutamisest, tunde, et taimed lihtsalt neelavad oma peremehe energiat, ise midagi andmata. Keegi võis ju märgata teatavaid kokkusattumusi: majas, kus oli palju kaktusi, elasid joodikud või kasvas lahutatud naise kodus luuderohi. Võibolla pöörasid mõned naised liiga palju tähelepanu oma lilledele. Lillede pärast ei jätkunud neil aga aega oma meeste jaoks, ning mehed jätsid nad maha. Just nii tekkisidki hoiatavad uskumused.

Inimene, kes ennetesse usub, veendub ikka ja jälle nende mõjuvuses. Oma usu ja mõtetega lubame ennetel täide minna. Ja kui uskuda, et vääntaimed toovad häda kaela, siis ei ole neid tõepoolest tarvis koju tuua, sest usk võib olla nii tugev, et midagi lähebki viltu.

Mingil moel on uskumused ka tõesed. Näiteks kuulub tavaline luuderohi Kaksikute märgi juurde. Kaksikud on aga kerguse, liikuvuse ja ebapüsivuse märk. Kui kodus kasvab toalilledest üksnes luuderohi (vahel mitmes potis), siis nende taimede mõjul muutub ka pererahvas kerglasemaks, kärsitumaks ning tunnetes ebapüsivamaks. Kui lille peremees on sündinud maamärgis, näiteks Sõnnis, siis temale pole algselt omane kergus ning liikuvus. Õhuline taim võib aga ajapikku muuta ta liikuvamaks ning õpetab kergemalt vastu võtma keerulisi otsuseid. Inimesi, kes seda Sõnni on pikka aega tundnud, panevad imestama temaga toimunud muutused. Nii võivadki tekkida kahtlused, et taim on inimese „ära rikkunud”.

Või teine situatsioon: peremees on sündinud Kaksikute märgis või mõnes teises õhumärgis (Kaalud, Veevalaja), see tähendab, et tema iseloomus on juba olemas teatav kergus. Õhutaimed, sealhulgas ka luuderohi, võivad muuta sellise inimese kärsituks ning ebapüsivaks, see aga võib teoreetiliselt lõppeda näiteks perekonnast lahkumisega.

Iga taime osa (vars, leht, õis) omab oma planeeti — juhtijat, kes varustab taimeosad oma eripärase energiaga. Kaktused, tänu oma okastele, kiirgavad Marsi energiat. Marsi energia kõige halvem ilming inimeses äratab temas kire alkohoolsete jookide vastu. Pealegi on Mars meeste planeet. Nii räägitaksegi siis, et „kaktused kodus — mehest saab joodik”.

Taimede õied alluvad Päikese juhtimisele. Päike sümboliseerib astroloogias armastust ja loomingulisi püüdlusi. Mil moel siis õied võivad halba ette kuulutada? Kui inimene, kes kasvatab õhulist luuderohtu, ei vaja oma iseloomule kergust juurde, siis on luuderohi tema jaoks peaaegu kasutu lill. Kui loominguline natuur kasvatab õitsvaid taimi, on viimased tema kodus peaaegu kasutud kaunistused, mis aitavad tal vaid alal hoida oma loomingulist entusiasmi. Võib-olla see, kes esimesena sõnas, et „õitsevad toalilled pole head”, oli niivõrd kaugel elu loomingulisest tajumisest, et päikeseenergia ilmumine tema koju tekitas tal ebameeldivaid tundmusi. Vaid konservaator, tusane ja piiratud inimene, kes ei ole suuteline vaatama maailma uutmoodi, võis öelda, et õitsevad taimed toovad kaasa probleeme.

Õitsevad taimed aitavad meil uute silmadega maailma vaadata, näha harjumuspärases midagi hoopis muud. Loominguline meeleolu võib aga hirmutada inimest, kes kardab oma vaateid muuta.

Rahva uskumused, et kodus ei tohi olla teatavaid taimi, peidavad eneses tegelikult meie konservatiivsust ning ebatäiuslikkust. Taimed ei saa inimesele halba teha, ei saa tappa temas väärikust, ei muutu põhjuseks, miks mees jätab oma pere või tabab meid vaesus. Lihtsalt me pole valmis vastu võtma taime õilsat energiat, me kardame selle mõju ning loome taimedest igasuguseid hirmujutte. Selline on kord juba inimloomus: me ei usalda uut, vaid kardame seda. Uskumused on tekkinud ka taimede vale valiku tagajärjel, sest „võõrad” taimed, mis inimese iseloomule ei vasta, ei too talle just palju kasu.

Niisiis, on tähtis kasvatada kodus nimelt neid taimi, millest saab maksimaalset kasu, sama tähtis on olla valmis enesetäiustumiseks. Paljude toataimede seast enda omasid valida pole sugugi keeruline. Piisab teadmisest, milliseid omadusi tahetakse endas arendada, millised elusfäärid nõuavad korrigeerimist. Et ei tekiks uusi uskumusi teatud taimede ohtlikkusest, tuleb valida just need lilled, mis aitavad oma peremeestel elus õnne leida.