Diivani kasutamine sisustuselemendina sai võimalikuks siis, kui inimesed jäid paikseks ning kadus rändav eluviis. Vanim eksemplar, mida teame, pärineb Egiptusest ja on ligikaudu 4000 aastat vana. Antiikajal oli diivan tõeline luksusese. Nii Egiptuses kui hiljem ka Vana-Roomas olid diivanilaadsed mööbliesemed mõeldud ja tehtud vaid valitsejatele ning ülikutele.  Alles 18. sajandil hakkas diivan rohkem levima ka tavaliste inimeste kodudes.

Tänapäeva kuulsad diivanid on meile tuntud hoopis postmodernistlikust kultuuriruumist — kes meist ei teaks sarja “Sõbrad” tegelaste kohumispaigaks olnud kohviku Central Perki sametiga kaetud kohmakat diivanit. Samuti on pea kõigile tuttav joonissarja „Simpsonite” perekonna elutoas paiknev diivan, millel töö- ja koolipäeva lõpus kohtub terve pere, et ühiselt televiisorit vaadata. Need sarjad on meie ühiskonna otsene peegelpilt — diivani roll kodudes on peale silmailu pakkumise tuua kokku ja mahutada ka perekond ja sõbrad.

Kuidas valida diivanit?

Diivan peab olema mõnus ja iga inimene tajub mugavust erinevalt. Seetõttu on oluline diivanit ise proovida. Seejuures on tähtis teadvustada endale, milline on diivanikasutaja tüüpasend. Lihtsalt korraks maha istudes võib igasugune iste olla mugav, kuid oluline on see, kas kasutaja toetab palju seljatoele, kas ta istub jalad diivanil või maas, kas diivanil pigem ainult istutakse või ka lamatakse, kas diivan võiks olla pigem kõva ja toetav või meeldib selle pehmusesse vajuda. Ei tohiks unustada ka patju — kas need meeldivad ja neid kasutatakse või jäävad need pigem ette ning rikuvad sisekujundust.

Samuti peaks mõtlema juba varem, millise materjaliga võiks olla diivan kaetud. Tekstuursus võib olla küll ilus, kuid kas see on kasutajale mugavaim? Või on kangas hoopis liiga libe? Kas heli, mida istuja end liigutades tekitab, häirib? Viimane puudutab eriti nahkkattega diivaneid. Samuti tuleks välja uurida, kas diivanit kattev kangas kortsub kergesti, sest sel juhul ei kesta toote värske ilme just kaua.

Värvidemäng

Diivani värvi valides tuleb kõigepealt otsustada, kas ruumi dominant on diivan või miski muu. Samuti tuleb arvesse võtta kogu ruumi koloriiti, et diivan, ka dominandina, ei oleks justkui võõrkeha, vaid mõjuks harmooniliselt. Domineeriv diivan võib oma värvi või mustriga tuua ruumi mahlast kontrasti ja aktsenti, neutraalne diivan peaks aga koloriidilt sulama ühte taustaga.

Aasta 2013 võtab eelmisest kaasa kindlasti jätkuva naturaalsust armastava trendi. See tähendab, et looduslikud ja neutraalsed värvitoonid on igatahes kindla peale minek. Endiselt püsib moes beež, šokolaadipruun, elevandiluuvalge, hall, aga ka must ja mururoheline. Sellise valiku kasuks räägib see, et tegu on väga praktiliste ja raskemini määrduvate värvidega, kust iga loomakarv ja tolmukübe tõesti välja ei paista. Diivan pole ju lihtsalt puutumatult seisev iluese.

Ometi ei pea ka erksamaid värve vältima. Suurim moevärv on sinine: mereväesinine, taevasinine, koobaltsinine, akvamariin. Nimekiri on lõputu. Pealegi meeldib see tavaliselt ühteviisi meestele, naistele ja lastele.

Moes on ka metallidest inspireeritud värvid, nagu vasepunane ja kullakarva tumekollane. Väga head erksamad värvivariandid on laimiroheline, päiksekollane, roostekarva oranž, majesteetlik violetne ja veinipunane.

Mis on stiilne?

Diivaneid on väga eripäraseid, alates kuninglikust mõisastiilist kuni ultrafuturistlikeni. Diivanit valides tuleb eelkõige arvestada ülejäänud elamise terviklikku stiili. Pea igale poole sobivad lihtsad ja minimalistlikud ilma eriliste dekoratsioonideta kandilised diivanid. Neile leidub koht nii luksuslikemate mööblitükkide, eklektilise virvarri kui ka sarnaselt lihtsate sisustuselementide keskel. Samuti mõjuvad need ajatult ja ei ole tõenäoliselt järgmisel hooajal muutunud trendikast moediivanist maitsetuse tipuks.

Väga minimalistlikku interjööri võib paigutada enam-vähem kõike olenevalt sellest, kas soovitakse ootamatut või klassikalist tulemust. Puhtas ühevärvilises ruumis mõjub barokne või Chesterfieldi klassikalises stiilis sohva võimsa dominandina, muutes elamise kindlasti praegu väga moesolevalt eklektiliseks. Sel juhul peaks aga siiski olema väga hea silma ja kombineerimisoskusega, et tulemus ei jääks naeruväärne. Domineerivaid ekstravagantseid esemeid ei tohiks ruumis olla liiga palju, pigem isegi mitte rohkem kui üks, sest vastasel juhul võib kodukujundus muutuda maitsetuks. Riskantsete lahenduste stiilseks väljatöötamiseks võiks võimaluse korral kasutada ka professionaalse sisekujundaja abi.

Diivanikatete lai valik

Diivanikatte valimisel on kaks suunda: kangas või nahk. Nahkkate jätab modernsemas kodus kahtlemata esinduslikuma mulje, tekstiil jällegi loob hubasema ja soojema atmosfääri. Naha eeliseks on kindlasti see, et seda on kergem puhastada, mis on eriti oluline laste ja loomadega kodudes. Lastel võib minna ümber piimatass või jäätisekauss, sopased koerajäljed jäävad diivanile ka siis, kui loom sealt kiiresti minema käsutatakse.

Tekstiilist diivanikatte puhul on mustrivalik lai, mis lubab interjööri tuua rohkem isikupära ja vürtsi. Moes on suured lillemustrid, triibud, loomanaha imitatsioon, aga üllatuslikult ka džungli- ja vihmametsatemaatika ning Aafrika metsik ilu. Lillemustrid toovad tuppa värskust ja nostalgilist ilu, triibud aga liikumist ja geomeetriliselt korrapärast silmailu.

Tekstiilsetest materjalidest on tõusvad trendid samet ja velvet. Samuti kõikvõimalikud tekstuurid ja faktuurid, mis kangale põnevust ja ilmekust lisavad. Karta ja vältida ei tasu polüesterkiust kangaid, sest need on väga vastupidavad ning tänapäevase tehnoloogia juures ka enamasti juba nahasõbralikud ja kvaliteetsed.

Pikemalt loe TM Kodu ja Ehituse veebruari numbrist.