Kui tolm võtab võimust

Kes kordki suuremat koristamis-, lammutamis- või remonditööd ette võtnud, see teab, kui uskumatult palju tolmu ja prahti võib pisemastki praost välja tulla. Kuid kas mõtlete sellele, millised on teie hingamisteed pärast ägedamat tolmutamist?

Jämedama tolmu ja prahiga on lihtsam — organism kaitseb end sellega, et ajab tolmu ahmija aevastama ja köhima. Peenem tolm on aga palju salakavalam. Allergikud teavad seda hästi; ka kõige väiksem hulk õietolmu võib reaktsiooni tekitada. Kui te aga allergik pole, võivad sissehingatud peened tolmuosakesed endast märku anda ka aastate pärast.

Ainukeseks ennetavaks vahendiks, kui tolmu teket või õhku sattumist ei õnnestu vältida, on korralik mask. Kuna erinevaid maske on palju, tuleb valida endale sobivaim. Kõige tähtsam on, et mask kahjulikud osakesed kinni püüaks ja et selles oleks mugav töötada. Parimad maskid sisaldavad elektrostaatilist filtrit.

Kui kaua mask vastu peab, sõltub paljudest asjaoludest — saasteaine hulgast õhus, töö intensiivsusest, õhuniiskusest, kasutaja kopsumahust jm. Üldine juhend on, et mask tuleb välja vahetada siis, kui hingamistakistus muutub häirivalt suureks või siis kui saasteaine lõhna või maitset hakkab tunda andma — need on märgid sellest, et respiraator on ummistunud ja tema tööaeg läbi.

Maski ostmisel teritage tähelepanu

Müüja asjatundlikkusest oleneb palju. Tolmu vastu aitavad tolmurespiraatorid, aurude ja gaaside vastu on vaja teistsuguseid kaitsevahendeid. Pakendil peaks olema uuele standardile viitav märge EN149 2001. See nõuab, et iga respiraator peab kaitsma nii tahke tolmu kui ka vedelate osakeste ja õlibaasil aerosoolide eest. Praegu on Eestis müügil nii uutele kui ka vanadele nõudmistele vastavad respiraatorid.

Tähtis on, et mask oleks kindlalt vastu nahka ilma igasuguste õhuvahedeta. Kui tolm ääre vahelt sisse tungib, pole maskist suurt kasu. Kontrollida on lihtne: pane mask ette ja suru ninatihend kahe käe sõrmedega korralikult vastu nina, kata respiraator kätega ja hinga järsult sisse. Leke on kohe tunda, enamasti nina juurest — siis suru ninatihendit veelkord vastu nahka ja kontrolli uuesti.

Ohtlik asbest ja klaasvatt

Eriti ohtlikuks võivad koduste tööde juures osutuda lammutus - ja remonditööd, kui näiteks lammutusmaterjali hulgas on asbesti või klaasvatti. Asbesti tolm koosneb peentest kidadega kiududest, mis kopsu sattudes sinna kinni jäävad ja kunagi enam välja ei tule. Asbestikiud tungivad rakkudesse, mõjuvad algul ärritavalt, põhjustades köha ja kopsupõletikku, kuid aastate möödudes tekitavad vähki.

Euroopas võib viimase 35 a jooksul asbestist põhjustatud surmajuhtumite arv ulatuda poole miljonini. Samuti on võimalike vähitekitajate hulka arvatud suurtes kogustes sissehingatav peen puutolm. Kodus koristades satub õhku hulgaliselt koduloomade kõõma ja karvu, tolmulesti, raamatu- ja toatolmu. Talv läbi kasutamata suvilas või maamajas on näriliste karvu ja hulgaliselt seeneeoseid.

Korralikke maske tasub otsida suurematest ehitusmaterjalide kauplustest.

Kas maskist ka allergia puhul kasu on?

Vastab allergoloog Maie Laaniste:
Jah, päris kindlasti.

Allergik peaks kodus tolmuga seotud tööde puhul kindlasti maski kasutama. Seda ka siis, kui tööd tehakse tolmuimejaga. Allergiline laps peaks kooli käsitöö õpetuse tunnis tolmuste tööde puhul ka kindlasti maski kandma – väga oluline on see puutöötundides, kui tekib palju peenikest tolmu.

Hea oleks, kui õietolmule allergilised inimesed kannaks ohtlikul ajal maski ka õues viibides. Saastunud õhuga tänavatel on see eriti soovitav.

Tolmuallergia korral peaks kaitsma ka silmi – aitavad ka suuremad päikeseprillid.