Kuidas kasvatada kassi

Kasse pole võimalik kasvatada! Taoline arvamus on iganenud ja samas ka täiesti vale. Iga kassipoeg, kes kaks-kolm kuud oma ema hoole all üles kasvanud, on omandanud peaaegu kõik olulise, mida kasside maailmas üleüldse tarvis on.

Nüüd on vaid vaja selgeks saada mõned reeglid, mis kehtivad suhtlemisel oma uue perekonna — inimestega. Inimliku kassikasvatuse normid näevad aga ette järgnevat:

Kass peab hoidma puhtust

Pole probleemi, enamus kassidest on selle juba selgeks saanud, kuhu oma hädasid teha tohib ning ka ülejäänud õpivad kiiresti. Kassi kast peab paiknema segamatus nurgakeses ning tema magamis- ja söögikohast mõistlikus kauguses. Loomulikult tuleb kassi tualetti regulaarselt puhastada.

Kass peab nimele reageerima

Kassid reageerivad nimele üldjuhul vaid siis, kui selle kõlaga midagi meeldivat seostub. Niisiis tuleb kassi peremehel kutsuda kassi nimepidi teda silitades, paitades, mängides ja toitu andes, aga mitte kunagi kassiga kurjustades. Kui loom kutsumise peale saba võngutades juba kohale jookseb, on ta igal juhul tasu ära teeninud — kas mõne maiuspala, kiituse või paituse näol.

Kass peab sõna kuulama

Pikem tänitamine kassi kuuletuma ei pane. Lühike “ei” või kätteplaksatus on kassi peatamisel üsna tõhus meetod, kui ta parasjagu midagi lubamatut on üritamas.

Kass ei tohi kratsida

Vaipadest, pehmest mööblist või ka tapeedist jäävad tegusa kassi puhul järele vaid riismed. Siin peab peremees ise tarkusega vahele astuma, sest kass peab kratsida ehk küüsi teritada saama. Poest võib osta spetsiaalse küünte teritamiseks mõeldud puu või nööriga kaetud posti, kuid võib ka metsast mõne jämedama oksa koju tuua, sest eriti toakassile pakuvad igasugu uued lõhnad erilist huvi.

Kass ei tohi toitu kerjata

Inimesed söövad söögilaua taga, kassid oma söögikohas. Kassile ei tohi söögilaualt palakesi otse maha poetada, vaid need tema sööginõusse asetada. Nii ei tule pisike kiskja selle pealegi, et laua ümber käies hädakisa tõsta.

Lõpuks tasub aga meeles pidada, et kassi kasvatamisel on kõige tähtsamaks sõbralikkus ja kannatlik meel. Karistamist kassid ei mõista, nad ei oska karme meetmeid kuidagi oma eelnevate tegudega seostada ning võivad hoopiski kaotada usalduse inimese vastu. Paremaid tulemusi saavutad kindlasti kiitusega: kiida kassi alati, kui ta sinu soovide kohaselt on käitunud. Kui mõnikord lühikesest “ei”-st ei piisa, tasub proovida vana head trikki — lühidalt näkku puhumist. See meetod on igale kassile tuttav juba titepõlvest, sest juba kassiema “puhus” ehk kähistas oma võsukeste peale, kui need liigset koerust tegema kippusid.