Lõpp räpasusele! Koristusekspert õpetab, kui tihti tuleb tegelikult puhastada vannituba, diivanipatju, külmkappi ja telekapulti ja sa kohe kindlasti ei tee neid asju nii sagedasti kui peaks!

 (6)
Lõpp räpasusele! Koristusekspert õpetab, kui tihti tuleb tegelikult puhastada vannituba, diivanipatju, külmkappi ja telekapulti ja sa kohe kindlasti ei tee neid asju nii sagedasti kui peaks!
Photo by Anastasia Palagutina on Unsplash

See, et voodipesu tuleb pesta kord nädalas kõrgel temperatuuril ei ole sulle ilmselt enam üllatus. Aga see, kui räpased on su kodu teised pealtnäha puhtad kohad ja kui tihti neid tegelikult puhastama peaks, võib sind üllatada küll. Nii et lapid kätte ja küürima!

Hambaharjahoidja: kaks korda kuus

Millal sa viimati oma hambaharjahoidjat puhastasid? 2011.aasta uuring tõestas, et see on nõuderätiku ja kraanikausi järel kõige räpasem koht su kodus. Sinna kogunevad toidujäänused, sülg ja niiskes keskkonnas tekkiv hallitus, kirjutab Daily Mail. Puhastama peaks seda iga kahe nädala järel, nühkides seda kuuma vee all pudeliharjaga, jätta seejärel 15minutiks desinfitseerijaga ligunema, loputama ja jätma õhu kätte kuivama.

Saunalina: iga kolme kasutuskorra järel

Märjad ja räpased rätikud levitavad baktereid ja viirusi, näiteks herpes simplex ja jalaseen naudivad niisket ja sooja keskkonda ja levivad seal kiiresti edasi. Pese rätikuid pärast kolme kasutuskorda kindlasti 60 kraadiga.

Põrandamatid: kaks korda nädalas

WC-poti ümber käivat põrandamatti pead pesema vähemalt kaks korda nädalas 60 kraadiga, sest sinna tilgub pidevalt uriini. Sama kehtib ka vannitoamattide kohta, millele sa oma märgade jalgadega astud. Kui tahad õrnemat pesuprogrammi ja madalamat temperatuuri kasutada, pead pesuvahendile lisama desinfitseerijat.

Seotud lood:

Käterätid: iga päev

Kui kogu pere kasutab sama rätikut, pead selle igal hommikul välja vahetama. Soojas ja niiskes vannitoas on ideaalne bakterite leviku koht. Arvesta, et tavaliselt ei pese inimesed piisavalt kaua ja põhjalikult käsi, kõik bakterid ei jõua hävineda ja liiguvad kätelt rätikusse ning sealt edasi teiste pereliikmete näole ja kätele. Ideally, hand towels should be changed daily if they are used by all the family.

Tualetipott: iga viie päeva järel

Tegelikult ei ole pott kõige räpasem koht su majas, esikoha saavad hoopis nõudepesušvammid. Aga see muidugi ei tähenda, et sa potti koristama ei pea. Iga päev peaksid poti desinfitseerijaga üle käima ning iga viie päeva järel tõmbama puhastusvahendiga üle potikaane ja istme, kasutades selleks ühekordseid paberrätikuid, mitte riidest lappe. Tualeti ukse linki pead hoolega desinfitseerima iga päev.

Dušikardin: iga kahe päeva järel

Märg dušikardin kogub kiiresti hallitust, mis võib hingamisteedele kehvasti mõjuda. Seetõttu peaks näiteks astmaatikud ja allergikud olema dušikardina puhastamisel eriti hoolikad. Pärast iga dušiallkäiku peaksid hoolikalt puhastama ja kuivatama nii seinad, torud kui kardina. Kardinat tuleks pesta iga paari päeva järel. Ideaalis võiks sul olla kaks kardinat, mida vaheldumisi kasutad.

Prügikasti kaas: iga päev

Prügikasti kaas on päris rõve bakteripesa, sest sinna kogunevad pisikud mustadelt kätelt ja toidujäätmetelt. Desinfitseeri ja pühi paberrätikuga iga päev.

Nõudepesunuustik: iga päev

Keskmises kasutatud nuustikus elutseb 4 miljardit bakterit. Kuus korda rohkem kui WC ukse lingil. Seetõttu on hädavajalik desinfitseerida ja pesta nõudepesunuustikut iga päev. Lihtsaim on seda teha nõudepesumasinas. Kindlasti ei tohi švammi pärast nõudepesu niiskena kraanikaussi vedelema jätta, sest see annab bakteritele veelgi parema elupinnase. Need tuleb pärast pesu hoolega välja väänata ja kuivama panna. Ja veel — kui su käed kannatavad vett, milles nuustikut pesed, ei ole see piisavalt kuum, et baktereid tappa.

Köögirätikud: iga päev

Ära kunagi kasuta ühte rätikut köögi puhastamiseks ja käte kuivatamiseks. Köögirätikud koguvad kiiresti baktereid ja mustust ning neid tuleb iga päev vähemalt 60 kraadises vees pesta.

Kindlasti ei tohi rätikuid panna pessu koos aluspesuga, sest näiteks kolibakterid ja salmonella võivad rätikutelt riietele kanduda ja niimoodi sinu organismi jõuda.

Külmkapp: kord nädalas

ideaalis tuleks külmkapp kord nädalas desinfitseerija ja lapiga üle käia, et eemaldada toidujäätmed. Ka külmkapi ukse link tuleks desinfitseerida.

Kraanikauss: kord nädalas

Kraanikauss on üks täpasemaid kohti, sest sinna jõuavad toidujäätmed, mis jäävad sinna pikaks ajaks vedelema ja on bakteritele suurepäraseks kasvulavaks. Kui nõud pesed hoolikalt puhtaks, siis kraanikauss ise unustatakse tihti koristamata. Tegelikult tuleks see igal nädalal desinfitseerijaga üle käia. Ja kohe kindlasti pead seda väga hoolega kasima siis, kui oled puhastanud toore lihaga või mullaste köögiviljadega kokku puutunud nõusid. Torusiili peaksid kraanist alla valama vähemalt korra kuus, et baktereid tappa ja ummistusi vältida.

Pesumasin: kord kuus

Loe veel

Pesumasin, mis peseb peamiselt madalatel temperatuuridel, kasvatab enda sisse kiiresti hallituse ja bakterid. Kord kuus peaksid selle kõrgeima võimaliku temperatuuriga läbi pesema, kasutades spetsiaalseid puhastusvahendeid.

Voodilinad: kord nädalas

Surnud nahk kukub su kehalt maha ja suur osa sellest jääb öösel su voodisse, andes jõudu tolmulestadele ja muudele rõvedatele elukatele, kes armastavad sooja ja niisket keskkonda. Et tegelastest vabaneda, tuleb voodipesu pesta kindlasti 60 kraadise veega.

Tekk: tuuluta iga päev, pese iga kolme kuu järel

Sellest ei piisa, et sa korralikult voodilinu pesed. Igal ööl higistad sa välja 200 ml vett, mis tähendab, et linad, tekk, padi ja madrats on pidevalt niisked. Niiskuses levivad hallitus, seened ja parasiidid, mis tekitavad allergiaid ja haigusi.

Igal hommikul tõmba voodil tekk pealt ja jäta vähemalt 15 minutiks kuivama. Tee selleks ajaks ka aken lahti.

Sünteetilised tekid tuleks iga kolme kuu järel 60 kraadises vees läbi pesta, suletekid vajavad kaks korda aastas keemilist puhastust.

Pidžaama: kaks korda nädalas

Magamisrõivad tuleb välja vahetada iga 3-4 kandmise järel. V-a siis, kui käid igal õhtul enne õhku pugemist duši all ja pesed surnud naharakud ja bakterid maha. Siis võid heal juhul isegi terve nädala sama pidžaamat kanda.

Madrats: iga kahe kuu järel

Igal võimalusel tuleks madrats tuulduma jätta. Eelpoolkirjeldatud õhutamine ja akna lahti jätmine aitavad juba palju. Iga nädal tuleks madrats tolmuimejaga puhtaks tõmmata.

Puhastuseksperdid soovitavad madratsile enne tolmuimejaga puhastamist söögisoodat puistata, et see niiskuse ja mustuse enda sisse imeks ja puhastus oleks efektiivsem.

Vaip: kaks korda aastas sügavpuhastus

Must vaip on tolmulestade unelm. Iga tolmulest jätab endast päevas maha umbes 20 väljaheidet, nii et pesemata vaibal on lugematu arv tolmulesti ja veel suurem arv nende väljaheidet. Suurepärane võimalus nahalöövete, astma ja allergia tekitamiseks.

Eriti hoolega tuleks puhastada vaipu siis, kui teil ei ole kombeks kingi enne tuppa astumist jalast ära võtta. Siis leiad oma vaibalt kindlasti väljaheidet, salmonellat, kolibakterit, võib-olla ka mõned kirbud ja teiste putukate vastsed.

Diivanipadjad: iga kolme kuu järel

Piisab sellest, kui pistad need iga kolme kuu järel kilekotti ja hoiad mõnda aega sügavkülmas. Talvel viska padjad õue lume sisse. Pärast seda tõmba tolmuimejaga üle ja oledki hävitanud märkimisväärse hulga tolmulesti.

Mobiiltelefon ja teleripult: kord päevas

Telefon ja pult kannavad edasi meeletus koguses baktereid, sest enne nende kätte võtmist sa tavaliselt käsi ei pese. Puldid on eriti räpased, sest nuppude vahele koguneb hulgaliselt sodi ja baktereid. Puhasta nii pulti kui telefoni igapäevaselt antibakteriaalse niiske lapiga!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare