Nõmm-liivatee rahvapärased nimetused lähtuvad esiteks kasvukohast: liivakad, meretee, nõmmehain jne. Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne.

Et nõmm-liivateed kasutati ka maagilistel eesmärkidel, siis kutsutakse teda ka kaetisrohuks, kurjasilmarohuks, jumalaema rohuks, suitsetamisrohuks jt. Neljanda kogumi moodustavad rahvapärandis taime välimust peegeldavad nimetused nagu roosipuna, põllupuna, viinapuna, mesilaselill jne. Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill.

Meie esivanematel leidiski nõmm-liivatee tihti kasutust just maagilistel eesmärkidel. Mitmel pool usuti, et taime oksakese kandmine juustes muudab naisterahva vastassoole ahvatlevaks. Nõmm-liivatee keeduse sissejootmine vabastas uskumuste kohaselt needusest nii loomi kui inimesi. Hoopis rohkem kasutati maagilistes rituaalides kuivatatud taimede põletamist.

Antiikajastust on teada, et selle taime kuivürdid kuulusid isegi viiruki koostisse. Aromaatse suitsuga kaitsti end ja hooneid nii kurjade vaimude kui ka õnnetuste eest. Samuti usuti, et kalavõrkude suitsutamisest on abi kalaõnne suurendamiseks ja piimanõude suitsutamine annab nendes hiljem parema hapupiima ja -koore.

Kergelt tuntav kääbuslik poolpõõsas!

Tegelikult polegi nõmm-liivatee mitte rohttaim, vaid hoopis tilluke poolpõõsas. Alust selliseks väiteks annab taimevarre alaosade puitumine. Rohkelt hargnevad varred on kas lamavad, tõusvad või püstised ning tavaliselt jääb varte kõrgus 5–10 sentimeetri piiridesse. Taime igihaljad lehed on kitsad ja ilmetud, kuid nendel on rikkalikult eeterlikke õlisid tootvaid näärmeid. Selle kinnituseks võib taimelt napsata lehekese ja seda näppude vahel muljuda. Aromaatne elamus on kindlustatud!

Et nõmm-liivatee üksikud õied on suhteliselt väikesed, kasutab taim enda näitamiseks õite kokkukoondamist. Padjandis kasvamine lubab väikesele kasvukohale majutada ka ohtralt õisikuid, nii et eemalt vaadates jääb mulje lausa erksast helelillast õitemerest.

Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt kogutaksegi taime õitsemise ajal. Kääridega eemaldatakse nii õisik kui ka roheliste lehtedega varreosa. Muide, nõmm-liivatee on sellegi poolest huvitav taim, et meil Eestis venib tema õitseaeg sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikust küllaltki pikaks alates juuni lõpust kuni augusti alguseni. Nõmm-liivatee plussiks on selle taime kerge äratundmine, kusjuures tuvastamisel on abi nii nägemis- kui ka lõhnameelest.

Firmatunnus: erinevad eeterlikud õlid

Just eeterlike õlide kogum annabki nõmm-liivateele erilise lõhna, vaatamata sellele, et neid on oluliselt vähem kui nõmm-liivatee kuulsas kultuuristatud sugulases tüümianis.

Kuumal suvepäeval võib lenduvate eeterlike õlide aroome nautida isegi otse taime läheduses.

Eeterlike õlide bukett on loo peategelases päris mitmekülgne, nendest on esindatud tümool ja karvakrool, kuid leidub veel ka borneooli, geraniooli, kariofülleni ja teisigi ühendeid.

Loomulikult on ürtides teisigi bioaktiivse toimega ühendeid (parkaineid, flavonoide, vaike, mõruaineid, orgaanilisi happeid, mikroelemente jne), kuid taime nii-öelda firmamärgiks on ikkagi eeterlikud õlid. Just viimastest lähtuvad ka nõmm-liivatee kasutusviisid nii toiduainete maitsestamisel, parfümeerias kui ka meditsiinis.

Nõmm-liivatee ürtide väga erilisteks kasutusaladeks lõhnast lähtuvalt on koide tõrjumine riidekappidest, tigude eemalhoidmine neile meeldivate toidutaimede lähedusest ning kuulumine palsameerimissegude koostisse. Samuti lisatakse selle taime ürte ka sauna leilisegudesse, mida pruugitakse kas rahustaval, antiseptilisel või hingamisteid lahtistavatel eesmärkidel.

Tõsi, arvude kaines maailmas ei saa meil kasvava nõmm-liivatee põhiväärtust laialt reklaamida, sest eeterlike õlide sisaldus on meil kasvavates taimedes siiski suhteliselt kasin ja võib muutuda üsna suurtes piirides.

Tuntud tegija koduses loodusravis

Nõmm-liivatee on ka tuntud ravimtaim nii sees- kui välispidiseks kasutamiseks. Tänu mikroobe hävitavale mõjule ja rögalahtistavale toimele on taime kõige rohkem kasutatud erinevate hingamisteede haiguste korral.

Abi on nii ravitee joomisest kui ka eeterlikke õlisid sisaldavate aurude sissehingamisest.

Lisaks eeltoodule on nõmm-liivateed pruugitud palaviku alandamiseks, sapi sünteesi ergutuseks ning liigse vee väljutamiseks organismist.

Välispidiselt kasutatakse taimeosi erinevate mikroorganismide hävitamiseks mädastes põletikukolletes, sest lenduvatel eeterlikel õlidel on bakteritsiidne toime.

Kaudselt oli nendelgi inimestel õigus, kes sajandite eest kandsid riiete külge riputatud nõmm-liivatee kimpe, et nakkushaigustest hoiduda. Tõsi, kimpude kandjaid kaitsesid eeterlike õlide hulka kuuluvad lenduvad ühendid, aga mitte mingid üleloomulikud taime võlujõud.

Liigesevalude leevendamisel on abi ka ürtide lisamisest vannivette, sama kehtib ka jalahooldusvannide korral. Isegi liigrasuse naha ning kõõmaste juuste korral soovitatakse pesemist kõnealuse taime leotisveega.

Nõmm-liivatee eeterlike õlide hukutavat toimet haigustekitajatele kasutab ka nüüdisaegne kosmeetikatööstus.

Tööstuslikult eraldatud eeterlikke õlisid lisatakse toimivas koguses seepidele, vannivahtudele, jalahooldusvahenditele ja hambapastadele. Üheaegselt saavutatakse kaks tulemust: toote aromaatne lõhn ja maitse ning mikroorganismide arvukust piirav toime.

Oodatud külaline toitudes-jookides

Näiteks Prantsusmaal ja Šveitsis maitsestatakse kõnealuse taime ürtidega teatud juustusorte ning juustust tehtud toite. Islandil lisatakse nõmm-liivateed hapupiimale ja Iirimaal antakse selle taime lisandiga piimavadakule parem maitse.

Ka nõmm-liivatee lisamine liha- ja kalakonservidele on paljudes põhjapoolsemates riikides ammune traditsioon. Kulinaarias võib nõmm-liivatee aromaatseid lehti sobitada vägagi erinevate toitudega.

Värsked lehed või kuivatatud ürdid annavad omalaadse maitsevarjundi soojadele või külmadele kastmetele, köögiviljasalatitele, keedetud ja praetud kaladele, grilltoitudele, ulukilihast tehtud söögile, kohupiima- ja munaroogadele ning küpsistele.

Kuid loo peategelane kõlbab lisandiks ka kurkide ja puuviljade säilitusvedelikku. Leotades ürte lahjas äädikas või toiduõlis on tulemuseks erilise lõhna ja mekiga maitseäädikas või -õli.

Nõmm-liivatee aitab ka keelekastet maitsestada. Isegi tühine lisand muudab tee aromaatsemaks ning lisab suvisele karastusjoogile meeldiva maitsevarjundi.

Juba iidsetest aegadest kasutatakse nõmm-liivatee ürte ka teatud likööride valmistamisel.

Meil puutub tarbija nõmm-liivateega kõige enam kokku teesegude ostmisel.

Et taime õitse- ja kogumisaeg on alles ees, siis võib iga huviline ka endale mõningase varu soetada.