Marjapeenrad korda: kui tahad järgmisel suvel maasikaid süüa, siis nüüd on aeg tegutsemiseks
Vaarikatest kasvatatakse meil põhiliselt suvel viljuvaid sorte. Aina populaarsemaks muutuvad ka remontant- ehk taasviljuvad (sügisel viljuvad) sordid. Suvel viljuvate vaarikate saagi koristamine lõpeb augusti keskpaigas. Sügisel viljuvad vaarikad küpsevad hea ilma korral kuni esimeste külmadeni ehk kuni oktoobri keskpaigani.
Kui saak on koristatud, valmistatakse taimed ette talveks ja järgmiseks saagihooajaks. Suvel viljuvatel vaarikatel tuleb igal aastal kohe pärast saagikoristust või hilissügisel pärast lehtede langemist lõigata välja saaki kandnud, haigustest ja kahjuritest kahjustunud, liiga peenikesed ja peenrast välja kasvanud varred, tüügast jätmata.
Ühele jooksvale meetrile võib jätta 8‒10 vart umbes 10‒15 cm vahedega. Hilissügisese lõikamise korral liiguvad toitained vartest tagasi juurtesse ja soodustavad asendusvõrsete kasvu. Kohe pärast lõikamist võib ümber vaarikate jaotada kõdunenud sõnnikut. Toitained jõuavad kevadel lume sulamisega juurteni, soodustades kasvu ja tagades rikkama saagi.
Suvel viljuvate vaarikate uute võrsete talveks ette valmistamiseks tuleb augusti keskel kärpida võrse tipp 10‒15 cm pikkuseks. Siis taime kasv lõpeb ja võrse puitub paremini.
Et uued võrsed talvel ei külmuks, võiks neid sügisel enne külma saabumist ühele poolele maha painutada ja kinnitada puu- või traatpulkadega. Kõrval olevate põõsaste võrsed võib painutada üksteise peale ja nende tipud siduda nööriga. Maha painutatud võrsed katab lumi ja nii talvituvad nad hästi.
Lumevaestel talvedel maha painutatud võrsetele võib puistata veidi turvast ja katta kuuseokste või muu materjaliga. Kevadel vabastatakse taimed kattematerjalist ja painutatakse sirgeks.
Hooldatud vaarikapõld annab saaki 10 aastat
Erinevalt suvel viljuvatest vaarikatest hakkavad sügisel viljuvad sordid saaki andma alles suve lõpus ja neid on ka lihtsam hooldada. Võrsed lõigatakse enne talve tulekut tüükaid jätmata maha, sest taasviljuvad ehk remontantvaarikad suudavad saagi kasvatada sama aasta üheaastastele võrsetele.
Kevadel hakkavad võrsed kasvama ja sügisel moodustuvad nendel marjad.
Sügisel viljuvate vaarikate võrseid võib lõigata ka kevadel enne kasvuperioodi algust (märtsi lõpus või aprillis). Seda tehakse siis, kui sügisel sajab palju lund ja vaarikapõõsastele on raske ligi pääseda.
Muretseda pole vaja ‒ taimed hakkavad saaki andma järgmise suve keskel teise aasta võrsete alumistel osadel. Saak võib muidugi jääda tagasihoidlikuks. Seetõttu on soovitatav igal aastal kõik võrsed siiski sügisel mullapinnani ära lõigata. Kui vaarikad on hoolitsetud ja hellitatud, võivad nad ühes kohas kasvada kuni 10 aastat.
Enamiku vaarikasortide võrsed ei ole piisavalt tugevad ja saagi kaalu all painduvad kuni maapinnani. Mullaga kokku puutudes saavad marjad viga ja seetõttu vaarikad järgmisel aastal pärast istutamist toestatakse.
Väldi peenras umbrohtu, kasuta multši
Vaarikaistandusse ei tohiks sisse lasta umbrohtu, eriti mitmeaastast. Umbrohu piiramiseks ja niiskustingimuste parandamiseks sobib multš. Peenar multšitakse istutamise aasta sügisel.
Soovitatavalt võiks multšikihi paksus olla 5‒9 cm. Multši uuendatakse igal aastal, sest see vajub. Multšiks sobib turvas, kompost, lagunenud sõnnik, rohi, õled (umbrohuseemnevaba), lehtpuulaastud, lehtpuu saepuru, samuti sünteetilised materjalid (must katteloor).
Multš kaitseb maapinda ja vaarikate madalat juurestikku kuivamise eest, kuid aeglustab veidi kevadel soojenemist ja vaarikate kasvu. Multš laguneb mullas aeglaselt, luues uut huumust.
Esialgu seob huumus palju toitaineid ja multši kasutades kasvab esimestel aastatel vajadus väetiste järele. Lisaväetamiseks piisab näiteks 1,5 liitrist Biolani looduslikust väetisest 10 m² kohta. Väetatakse enne multšimist.
Sügisel pärast saagi koristamist väetatakse kaaliumi ja fosforiga, mida taimed omastavad veebruaris-märtsis ärgates. Hästi sobib orgaaniline sügisväetis, mida antakse 0,3 liitrit ühe jooksva meetri kohta. Sügisväetis parandab talvekindlust ja suurendab järgmise aasta saagikust.
Väetada võib ka kõdunenud sõnnikuga või lehtpuu saepuruga, kuid sel juhul tuleb lisada lämmastikväetist.
Maasikate lehed lõika pärast saaki
Maasikate sügisesed hooldustööd ei erine eriti vaarikate omast. Kas sügisel on tarvis maasikalehti lõigata? Lehtede lõikamine on lubatud kohe pärast saagikoristust, kui taimedel on probleeme haigustega. Sel juhul lõigatakse lehed ära, jättes maa peale umbes 2,5 cm. Nii suudavad taimed kasvatada uued lehed ja augustis moodustada pungad järgmise aasta saagiks.
Sügisel ei ole soovitatav lehti lõigata, sest see võib häirida maasikate puhkeperioodi. Ka kahjurid puhkavad. Kui kahjurid on suutnud mõnd lehte kahjustada, siis see enam nagunii ei kasva. Eemaldada võib ainult kuivanud ja närtsinud lehti.
Võsundeid tuleb emataimelt lõigata esimesel võimalusel ja regulaarselt. See soodustab taime paremat arengut ja suurendab saaki. Võsundite lõikamine annab taimele jõudu suuremate marjade valmimiseks, kuid pärast saagikoristust võimaldab taimel paremini areneda ja moodustada rohkem õiepungi.
Pärast saagi koristust tuleb augustis maasikad rohida ja väetada sügisväetisega, mis sisaldab kaaliumit ja fosforit. See soodustab talvekindlust ja viljaalgmete moodustumist. Väetamiseks võib kasutada ka erinevaid komposte. Järgmise aasta marjade arenguks piisab 0,7‒1 liitrist sügisväetisest 10 m² kohta. Väetada tuleb enne vihma või pärast väetamist maasikaid kasta. Pärast väetamist tuleb pinnas multšida turba, puiduhakke, lehtpuu saepuru või õlgedega. Multšides kasvavad maasikad paremini ja ka marjad on kvaliteetsemad.
Loe ka www.kodujaehitus.ee
