Mõnusad maisitooted meie toidulaual
Mida kujutab endast mais
Ta on üheaastane taim ja kasvatatakse nii inim- kui ka loomatoiduks. Oli aeg, kus maisijahu lisati pea kõikidesse toitudesse ja ilmselt teadmatusest ei osatud teda küllaldaselt hinnata. Nõukogude ajal oli maisiõli tavainimesele aga kättesaamatu. Ometi teadsid kõik, et maisiõli ja -tärklis on tervislik ja hea kvaliteediga. Tänapäeval on suur valik kõikvõimalikke maisitooteid müügil ja mõningatele pööratakse kahjuks vähe tähelepanu. Mais sisaldab kõiki B-rühma vitamiine ja seda tunduvalt rohkem kui nisujahus, ei puudu ka K-, U-, D-, E-, F-, H- ja C-vitamiinid. Väga suur on karotiinisisaldus (A-vitamiini eelvitamiin) ja mineraalainetest leidub enam kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit ja rauda. Idudest valmistatakse õli, kus on palju organismile asendamatuid linoleenhapet ja letsitiini, mida tavaliselt leiame ikka kaladest ja munast.
Peale selle on maisiõlis palju E-vitamiini (4 korda rohkem kui päevalilleõlis ja 10 korda rohkem kui oliivõlis), mis koos A-vitamiiniga vähendavad kolesterooli sisaldust veres. Maisi valkaine sisaldab palju glutamiinhapet (asendamatu valk), mis soodustab ajurakkude varustamist hapnikuga.
Toiduks sobib igat moodi
Toiduks võib kasutada teri, mis on vägagi väärtuslikud. Suhkrumaisi teri võib süüa lausa toorelt, kuid enamjaolt teri keedetakse, hautatakse, küpsetatakse, konserveeritakse või grillitakse. Kui ostate turult või poest terveid tõlvikuid, siis eemaldage tõlvikutelt kattelehed ning lõikake ära selle tipp ja alumine osa. Terad võite tõlvikust lahti kraapida või keeta/küpsetada terve tõlvikuna. Enamasti neid keedetakse soolases vees, kuid võib ka grillis või praeahjus fooliumisse mähituna küpsetada. Tõlvikud ja terad sobivad hästi ka sügavkülmutamiseks. Tööstuslikult konserveeritakse nagu herneid ja kasutataksegi samal eesmärgil.
Eriline maisitoode on popcorn, mis kujutab endast röstitud maisiteri, milleks kasutatakse spetsiaalset maisisorti. Maisiteri aurutatakse rõhu all ja siis alandatakse järsult rõhku. Tulemusena terad lõhkevad ja nende sisu muutub kohevaks. Nii saadakse laste lemmiktoit, kuid seda võib edukalt kasutada ka mitmesuguste magusroogade valmistamiseks. Kõige rohkem on tuntust kogunud maisihelbed, mille kodumaaks loetakse Ameerikat. Suurima panuse maisihelveste tootmisse juurutas W.K.Kellog, kelle nime võib tänapäevalgi näha paljudel pakenditel. Maisihelbed on mõeldud kiireineks ja valmistatakse kas täisterast või iduosast. Seejärel neid keedetakse, kuivatatakse, litsutakse valtside vahel, röstitakse ja veelkord kuivatatakse. Seega läbinisti valmistoode.
Helbeid tehakse ka jahust, kuid neil pole seda väärtust, mis täistera helvestel. Jälgige kindlasti etiketti! Helbeid valmistatakse lisanditega (linnase-ekstrakti, mett, kuivatatud puuvilja suhkrut jm) ja ilma, maitsestatud soola ja suhkruga. Süüakse jogurti, hapu/rõõsa piima, keedisega jm. Süsivesikute rikkad helbed kombineerituna piimavalguga annavadki tervisliku eine. Kuid maitsestamata täisterahelvestest võib kombineerida ka huvitavaid toite, isegi külma torti värskete marjadega.
Mais sobib koos aedviljadega supiks, vormiroogadeks, salatiteks jm. Populaarseks on saanud maisimanna putrude valmistamiseks, mida võib kombineerida marjade, puuviljade ja köögiviljadega. Sellise hommikueinega saadakse kõik vajalikud toitained aktiivseks tööks. Vähem kasutatakse makarone ja jahu. Kahju, sest ilusa kollase värvuse tõttu saab eriti ilusa koogipõhja ning muredad küpsised valmistada.
Jahu võib kasutada koos teiste jahudega või iseseisvalt kastmete, muna-piimasegu, pannkookide jt toitude valmistamiseks nagu tavalist jahu, üksnes väärtus on tal tunduvalt suurem. Oluline on mais teraviljavalgutalumatuse tsöliaakia korral, kuna ta ei sisalda teraviljavalku gluteeni. Et tegu on kleepvalguga, siis tooted tulevad muidugi pudedad.
Kuulub ravimviljade hulka
Ravimina kasutatakse eeskätt maisi siidjaid emakasuudmeid, rahvapärase nimega “maisijuuksed”. Kuna meil paljud talunikud kasvatavad söödamaisi ja praegu on ta valmimas, siis on paras aeg neid korjata. Peale kuivatamist (mitte üle 25 kraadi) kasutatakse sellest tehtavat teed, mis ravib eeskätt neeru-, maksa- ja sapiteede haigusi. Kuid kasutatakse ka südamehaigustest põhjustatud tursete, reuma, podagra, neerukivide ravis ning isegi silma glaukoomi ravis ja kõhnumisvahendina. Kes mööda Eestimaad sõites ei satu maisipõllu äärde, saab osta “maisijuukseid” ka apteegist.
Kuna maisiterad on raviva toimega paljude haiguste puhul, siis maisitooted peaks olema igas kodus kasutusel. Mais on verekolesterooli alandaja, verejooksu peatav, bakteritsiidse toimega, veresoonte lubjastumist ja soolegaase vähendav, kuseeritust ergutav, närvisüsteemi rahustav.
Maisitooted on soovitatavad aju- ja suhkruhaiguste korral. Maisiõli võetakse sisse atero-skleroosi ja allergia korral ja kasutatakse määrimiseks naha kuiva ekseemi korral. Rahvameditsiinist on teada, et juuste määrimine maisiõliga vähendab juuste väljalangevust ning pidurdab halliks minekut. Kuid mitte üksnes õli ei abista nahahaiguste, eeskätt psoriaasi korral, vaid ka maisitoitude söömine on vajalik (jahu, manna, helbed, pastad jt). Suhkruhaiguse korral on oluline juua tõmmist, mis koosneb “maisijuustest”, mus-tika ürdist ja kibuvitsamarjadest.
Maisi võib ka idandada
Idandatud terade tähtsusest organismile on juttu olnud, mistõttu ei hakka kordama.
Annan kodus valmistamiseks õpetuse: selleks on vaja osta teri, need korralikult veega loputada ja laotada ühtlase kihina kahe puuvillase riidelapi vahele supitaldriku põhjale. Alumise riide otsad ulatagu suuremasse veenõusse, kust niiskus tõuseb üles. Soojas ruumis on idandid valmis 3 ööpäeva pärast. Idandite pikkus peaks olema mitte üle 1mm ja asuda tuleb kohe sööma, sest siis on need kõige maitsvamad ja tervislikumad.
Idandeid kasutage salatites või lisandites, kõhtu täis süüa üksinda idandatud teradest pole õige. Soovitav on süüa hommikupoolikul ja mitte üle 50g korraga. Müügil on ka idandamise nõud ja kellel need olemas — katsetage.
