Mõtlevad pliidid teevad ise süüa
Kui vaadata trende, jääb mulje, et pliidiplaadid liiguvad induktsioontehnoloogia suunas ja ahjud on juba valdavalt auruahjud?
“Tehnoloogiaid on siiski erinevaid — traditsiooniliseks küpsetamiseks mõeldud ahjud, pürolüüs- ja auruahjud, samuti traditsioonilised malmplaadid, gaasipliidiplaadid, keraamilised plaadid, induktsioon jne. Uusi tehnoloogiaid tuleb pidevalt peale, ahjudel ja pliitidel täienevad lisafunktsioonid ja tarbija valikuvõimalused suurenevad.
Olukord on otse vastupidi ‒ valikut vähemaks ei jää, pigem see suureneb ja tehnoloogiad muutuvad üha paremaks,” kinnitab Kersti Saarma. Eks iga valiku puhul tuleb läbi mõelda, mis ikkagi kööki sobib.
Induktsiooni peaks vältima või väga ettevaatlikult kasutama inimesed, kel on südamestimulaator, kuid muid varjukülgi induktsioonpliitidel pole. Pigem vastupidi, on väga palju eeliseid, näiteks kõige lühem kuumenemisaeg, kuumenemisvõimsuse tohutu ulatus ja tagatud on absoluutne ohutus. Kasutaja ei saa end pliidiplaadiga ära kõrvetada ja pole ka tulekahjuohtu.
Tänu induktsioonilisele soojenemisele on suurepärase lõpptulemuse juures viidud elektritarbimine miinimumini. Puudub vajadus eriliste nõude järele — ainus nõue on magnetiseeruv põhi. Praegu tehakse õnneks üha enam ka potte/panne, mis sobivad kõikidele plaatidele, sh induktsioonile.
Kersti Saarma toob veel induktsiooni positiivseid külgi välja. Induktsioonkuumutus väldib toidu kinnikõrbemist ja pliidiplaati on kerge puhtana hoida. Toit võib üle keeda või näiteks suhkur või jahu küpsetamise käigus pliidile pudeneda, kuid kuna keeduala ümbrus jääb jahedaks, ei kõrbe toit pliidile kinni.
Induktsioonkuumutus kannab kuumuse kiiresti ja ühtlaselt keedunõu põhjale. Kuna kuumutatakse ainult keedunõud, kuumeneb keeduala ümbrus vaid keedunõult peegelduva soojuse mõjul.
Kersti Saarma kinnitab, et puutenuppudega plaadid töötavad nende kogemustel kenasti. Ohutuse huvides ei tohigi olla pliidi puutenupud liiga tundlikud ja lihtsasti reageerivad, et need kogemata tööle ei läheks.
Pliidiplaatide puhul ei saa välja tuua ka keskmist eluiga, sest kõik oleneb sellest, kuidas ja kui palju pliidiplaati kasutatakse.
Pliitide uued võimalused
Missuguseid uusi võimalusi siis tänapäevased pliidiplaadid pakuvad? Uuemad pliidiplaadid on varustatud näiteks stop+go-puutenupuga, mis, nagu nimigi ütleb, võimaldab toiduvalmistamise korraks peatada ja siis jätkata. Tegemist on funktsiooniga, mille sisse lülitades aktiveerub hoida-soojana-režiim, pärast katkestuse lõppu uuesti puutenupule vajutades läheb keeduväli tagasi lähterežiimile.
Kui varem pidid vokkimisega tegelevad inimesed muretsema majapidamisse ka gaasipliidi võimaluse, siis nüüd on saadaval ka induktsiooniga vokk-pliidiplaat.
Keraamilistel pliidiplaatidel on valikus 2- ja 3-tsoonilisi, samuti ovaalseid keedualasid.
Kersti Saarma sõnul on tänapäeval tõesti saadaval ka ahjusid, mis teevad töö inimese eest suurel määral ära. Mõned näited.
Uue põlvkonna ahjudesse on programmeeritud küpsetusrežiimid, erinevad lisafunktsioonid, automaatprogrammid ja retseptid. Küpsetusrežiimid ja lisafunktsioonid teevad elu küpsetaja jaoks lihtsamaks, aitavad valida temperatuuri ja küpsetusaega, kuid automaatprogrammid ja retseptid lausa juhendavad kokkajat alates toiduainete valikust ja retseptist kuni selleni, et ahi lülitab ennast välja, kui toit on valmis.
Samuti rõõmustavad moodsad ahjud neid, kes ei viitsi ahju puhastada — ahjudes on kasutusel kaks erinevat puhastussüsteemi: katalüütiline ja pürolüüspuhastus.
Katalüütiline puhastus on sisuliselt keemiline puhastus. Ahju seinad on kaetud spetsiaalsete materjalidega, mis kogu aeg ahju sisemust kasivad ega lase mustusel sinna ladestuda. Ahju pind imab rasva ja muud jäägid endasse ja kui ahi kuumeneb 220-kraadini, need oksüdeeritakse.
Pürolüüspuhastus on termiline puhastus. Temperatuur tõuseb ahjus 500 kraadini, rasva- ja muud toidutegemisest tekkinud pritsmed muutuvad hügieeniliselt lõhnatuks tuhaks, mille saab hõlpsalt ära pühkida.
Lähemalt vaata TM Kodu ja Ehituse jaanuari numbrist.
www.kodujaehitus.ee
