Jutud koristamisest algavad sageli kaeblemisega: „Ma ei kannata seda silmaotsaski!“ Lõpevad aga fakti konstateerimisega: meil on nagu ennegi — karjuv ebavõrdsus koduste kohustuste jaotamisel. Naistele jääb nagu ennegi ebaõiglaselt palju kodutöid. Kui aga hakata rääkima koduste tööde positiivsetest külgedest, muutume automaatselt nende pooldajateks, kes tahaksid naisi nelja seina vahele kinni panna.

Ent tuleks tõele au anda, et siiski mõned naised armastavad koristada. Hoolitsedes puhtuse ja korra eest, luues kodust hubasust, tunnevad nad, et see tegevus muudab nad paremaks. Tõsi, neid tundeid peab häbenema või lausa iseenda eest varjama. Koduses majapidamises pole ju midagi „õilist“. Ning kui see meile tõepoolest meeldib, riskime külge saada puhtuse maniaki hüüdnime. Kusjuures rõõm koristamisest räägib hoopis millestki muust.

Vabastada endorfiinid

Inglismaal läbi viidud küsitlustele vastas enamus naisi, et nendele meeldib koristada, sest nii hoiavad nad kodu oma kontrolli all. Mõnedki neist tunnistasid, et armastavad koristada isegi enam kui seksida. Mis siis selliste teadete taga peidus on?

Millest räägib soov hoida kodu oma kontrolli all? Sümboolselt võib koristamist vaadelda kui ruumi omandamist. See, kes siin koristab, see on (hetkel) peremees. Taolistel hetkedel tunneme end absoluutselt ohutult, sest viibime oma mugavuse tsoonis.
See seletab ka olukorda, kui tundes ärevust, haarame vahel tolmuimeja järele. Koduseid töid tehes saavutame hingelise tasakaalu. Tundes, et oleme kaotamas kontrolli oma elu üle, püüame alateadlikult seda taastada kasvõi sellisel moel. Koristamine toob rahunemist.

Füüsiline koormus aitab saavutada hingelist tasakaalu. Koormuse mõjul hakkavad aktiivselt eralduma endorfiinid ehk „õnnehormoonid“. Seega paraneb inimese meeleolu oluliselt.
Koristamine on veel ka kõikides kultuurides ning religioonides tähtis rituaal. See on otsekui puhastuse ja uuendamise sümbol.

Pead tuulutada

Koristades puhastame ka iseenda psüühikat, asetame kõik riiulitele nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Meie soov (soovimatus) luua kord ja puhtus enda ümber, näitab seda, mis toimub meie sees.

Üheks depressiooni sümptomiks on nimelt täielik huvi puudumine koduste tööde vastu. Ning vastupidi , psüühika taastumise oluliseks sümptomiks on tagasitulek lihtsate igapäevaste tegevuste juurde, nagu näiteks koristamine. Ümbritsedes ennast paljude juba ebavajalikuks muutunud asjadega, me otsekui kardame lahti lasta minevikust ega soovi oma ellu midagi uut. Otsustanud aga vabaneda üleliigsest, teeme otsekui teatavat ajalugu, vabaneme meid vaevavast psühholoogilisest taagast ning avaneme muutustele.

Kui loome kodus korra majja, korrastame ka oma mõtteid, vabaneme pingest ja rahuneme ning samas teeme ruumi ka inspiratsioonile.

Tunda taas elu maitset

Koristatud kodu on kui kunstiteos, see on meie loomingu tulemus. Triigitud pesu rõõmustab silma, läbi puhtakspestud akende tahaks jäädagi vaatama … On suur nauding imetleda oma jõupingutuste tulemusi.

Prantsuse sotsioloog Jean-Claude Kaufmann rõhutab, et meie kodu sümboliseerib meie eksistentsi. Puhastamine, koristamine ja kaunistamine on üheaegselt ka meenutamine iseendale, et me oleme olemas. Oma koduga tegelemine on ka oma perekonna loomisega tegelemine.

Kui tunneme soovi asuda oma kodu korrastama, siis tähendab see, et tuleme tagasi iseenda juurde. Et tahame endale pöörata tähelepanu ja anda aega. Koristamine on omalaadne armastuse akt, kingitus, mida teeme iseendale.