Kui mina vannituba koristan, siis kasutan segistite ja seinaplaatide puhastamiseks atsetooniga küünelakieemaldajat. See eemaldab auurepäraselt ja ülikiirelt veepritsmed!

***

Minu ema oli minu lapsepõlves pigem traditsiooniline nõukaaegset stiili praktiseeriv koristaja — igal pühapäeval veeti isaga suured rasked vaibad välja, põrandad pesti puhtaks, tolmu võeti niiske marlilapiga, seda isegi siis, kui majja tuli ka PAKETA-nimeline tolmuimeja. Mina olen avastanud, et vahel aitavad kiiremas korras tolmu või mustuse likvideerida niisked beebisalvrätikud. Nt WC-poti kaaned, ääred. Ka olen avastanud, et need “beebipepusõbralikud” asjad aitavad jagu saada elektripliidil olevast igapäevasest mustusest ja rasvasest kihist, mis sinna ikka vahel tekkima kipub. Päris kõrbenud kihiga peab muude vahenditega siiski võitlema, aga paneb ju mõtlema, et kas tõesti selline rasvaeemaldav värgendus on beebile ikka kõige mõistlikum valik. Samuti on nad mõnusad suvel, autos või reisil — vajadusel eemaldavad isegi valgelt kleidilt porgandimahla!

***

Metallist pinnad saab puhtaks ja läikivaks sooda ja äädika seguga (tekib pastalaadne puhastusvahend, millega tuleb metallpinnad kokku määrida, lasta paar minutit mõjuda ja niiske lapiga 2-3 korda üle tõmmata. Kraaniotsa (ja ka ilmselt dušiotsiku) saab puhtaks, kui kallata kilekotti äädikat ja siduda see kilekott kraani otsa, nii et ots jääb äädika sisse. Lasta umbes pool tundi mõjuda ja loputada. Loomakarvad riietelt, vaipadelt ja diivanilt saab suuremas osas ära teibiga. Natuke küll aeganõudev, aga tulemus on hea. Aknad saab puhtaks vana hea vee ja ajalehega.