Mõtle näiteks sellistele asjadele:
* Lapse vanus — eri vanuses lastel on erinevad soovid ja vajadused. Hea oleks tuba kujundada nii, et seda saak hiljem hõlpsalt muuta vastavalt muutuvatele huvidele.
* Lapse iseloom — on ta energiline, tahab aktiivselt tegutseda (ronida, hüpata, joosta jne) või meeldib talle hoopis vaiksem ja rahulikum olek. Sellest sõltub näiteks, kui palju vaba ruumi oleks toas vaja, milline sisustus seal peaks olema, millised võiksid olla sobivad värvitoonid jne.
* Lapse suurus — see on oluline tooli ja laua valikul. Sellest sõltub ka riiulite kõrgus seinal ja asjade paigutus riiulil.
* Lapse huvid ja hobid — tihi on vaja mõelda, kuidas ja kuhu paigutada hobide harrastamiseks vajalikud asjad. Samuti võib seda arvestada ruumikujunduse stiili valikul (mereröövlituba, kosmosetuba, loodusega seotud motiivid vm).
Tuba ilusaks ja põnevaks kujundades ei tohi unustada ka lapse turvalisust. See on eriti oluline väikelaste ja koolieelikute puhul, kelle uudishimulik meel ja aktiivsus maailma avastamisel võivad teda ettevaatamatuks teha ja ohtu seada. Lapsevanemad peavad võimalikke ohte ennetama ja kõrvaldama.
Soovitused:
1. Kui laps magab veel pulkadega voodis, aga on juba aktiivne tegelane, tasub üle ääre ronimise vältimiseks voodi põhi allapoole lasta. Hea, kui voodivõrel saab osa pulki hiljem eest võtta, tekitades nii väikese „värava“ ja võimaldades mudilasel rahulikult ise voodisse ja sealt välja ronida ning nõnda iseseisvalt maailma avastamas käia.
2. Käima õppiv laps võib ta end tihti vastu kapinurki ära lüüa. Hea, kui kapinurgad-servad oleksid veidi ümaramad või siis mingil moel polsterdatud.
3. Pööra tähelepanu kapinuppudele, mis võivad lapsele liikumisel ette jääda — hea, kui needki oleksid ümaramad. Või oleksid nuppude asemel hoopis süvistatud avad.
4. Jälgi kapi- ja kummutisahtleid, mille sisu lapsed ikka tahavad uudistada. Et näpud sahtli vahele ei jääks, võib panna näiteks tõkke, mis väldib sahtli lõpuni sulgumist. 5. Samal põhjusel tasub üle vaadata ka toauks — ka selle kinnilükkamisel võivad näpud vahele jääda. Uste kinnimineku vältimiseks on olemas spetsiaalsed ukseääre kinnitised (ajutise vahendina võid üle ukse panna ka käterätiku).
6. Väikelapsele vajalikud esemed (karbid mänguasjadega, raamatud, lapseriided jne) võiksid olla talle kättesaadaval kõrgusel, et vältida ronimist ja seeläbi võimalikku kukkumist. Asjade lihtne kättesaadavus arendab lastes ka iseseisvust — kui lapse riided on käepärases kohas, õpib ta kiiremini ennast ise riidesse panema.
7. Riiulid olgu seina külge kinnitatud, et vältida nende kukkumist, kui lapsel tekib mõte üles ronida või riiulilt midagi haarata.
8. Mööbli valikul arvesta, see oleks kindel — mööbliesemed ei tohi ümber kukkuda ega vajuda, kui laps vastu toetub või peale ronib.
9. Toole valides arvesta, et kolme jalaga taburetid ei ole kõige paremad. Pehmed kandilised (poroloonist) või ümmargused istmed ja tumbad on mõnusad ja pehmed, samas saab neid kasutada ka n.ö autoratastena, neid lihtsalt veeretada, neist torne ehitada või nendega muid fantaasiamänge mängida.
10. Isutamiseks on mõnusad ka suured padjad ja kott-toolid — samas ka turvaline valik lapse tuppa.
11. Toas on vahva ka ripptool või kiik, kus laps saab end mõnusalt tunda ja kiikumist õppida. Need peavad aga olema kindlalt kinnitatud ja raskust kannatama. Kui neid toalakke ei saa kinnitada, võib need paigaldada näiteks ukseavasse.
12. Lapse suurusele vastav tool ja laud loob aluse korralikule rühile. Lapse kasvades tuleb toole-laudu mitu korda vahetada.
13. Mööbli valikul on hea variant ka reguleeritava kõrgusega lauad jm mööbliesemed.
14. Valgusteid võiks toas olla mitu: üldvalgustus + kohtvalgustus laua kohal ja voodi peatsis. Hea, kui üldvalgusti tugevust saab reguleerida. Lülitid võiksid olla väikelapsele käepärases kõrguses, kuid alati tuleb kontrollida nende korrasolekut.
15. Klaaskupliga lambid pole parim valik väikelapse tuppa. Need võivad näiteks palliga pihta saada ja puruneda.
16. Pistikupesadele tasub panna turvalised ja raskelt lahti tulevad katted või paigaldada spetsiaalsed ohutud pesad, sest väiksemad lapsed kipuvad vahel nende sisemust uurima.
17. Narivoodile tuleb tingimata paigaldada äär ning trepile libisemisvastased ribad. Kahekorruselist voodit koolieelikuile üldjuhul ei soovitata.
18. Ka siis, kui väikelapse voodil on ees piire, tasuks ikkagi võimaliku voodist väljakukkumise pehmendamiseks panna ööseks voodi ette näiteks poroloonist matt või madrats.
19. Matid on eriti vajalikud ronimisredeli, ronimisköie vm turnimisriistu all kukkumist pehmendamas.
20. Mänguasju ei tasu panna kasti, millel on raske kaas. Selle all võivad sõrmed haiget saada.
21. Lapsed vajavad kindlasti vaba põrandapinda kõiksugu mängudeks ja ehitamiseks. Põrandakatteks on parim naturaalne materjal, mis ei tohi olla liiga libe (eriti hästi sobib puit- või korkpõrand).
22. Libeda põranda vastu aitavad ka libisemiskindla tallaga toasussid või sokid.
23. Lastetoas tuleks kindlasti eelistada looduslikke ja tervislikke materjale. Need võiksid olla hästi puhastatavad, sest väikestel juhtub ju ikka äpardusi.
24. Lapse toa põrandal võiks olla pehmem väiksem vaip, kus mängides on põlvedel mugavam ja soojem. Vaip ei tohiks libiseda — fikseeri see kleepriba või alusmatiga.
25. Aknad peaksid olema võimalusel „lapsekindlad“ ehk siis avatavad-suletavad ainult suurte inimeste poolt.
26. Lapsele ei tasu valida kõige väiksemat tuba, põhjusel, et laps on alles väike. Tegelikult vajab ta seal ju ruumi väga paljudeks erinevaiks asjadeks. Ruumi on vaja ka turvalisuse huvides. Laps viibib oma toas märksa suurema osa ööpäevast kui näiteks täiskasvanud oma magamistoas.
27. Kui lapse tuba asub teisel korrusel, võiks see paikneda võimalusel trepimademest pisut kaugemal. Mänguhoos ei pruugi laps treppi märgata ja võib sealt alla veereda. Kui toa asukoha suhtes pole valikuvõimalust, tuleb trepi (mõlemasse) otsa turvaväravad panna.
28. Ruumikujunduse ja mööbli valikul võiks eelistada tagasihoidlikumaid värvitoone, et lapse tuba liiga kirjuks ja rahutuks ei muutuks — mänguasjad on niigi värvikirevad.
29. Ühe seina (või osa sellest) võiks värvida tahvlivärviga (sinise, rohelise või mustaga), mis annab lapsele võimaluse joonistamiseks või ka lihtsalt emotsionaalseks sodimiseks. Siis ei teki hiljem pahandust seinte täiskriipseldamise pärast.
30. Mänguasjad ja muud esemed võib sorteerida eri karpidesse ja kastidesse, mis on kas eri värvi või näiteks siltidega varustatud, et laps teaks, kus mingi ese asub ja õpiks juba varakult asju oma kohale panema. Kastid ja karbid paiguta lapsele käepäraselt sobivasse kõrgusse.
31. Ära unusta, et paljud toataimed on mürgised! Lapse tuppa taimi paigutades uuri enne järele, kas need on ikka ohutud. Või paigalda kahtlased taimed kohta, kuhu laps ei ulatu.
32. Kui lapse toast pääseb ka rõdule, siis kontrolli, et rõdu piire ulatuks lapsele vähemalt lõuani — nii et tal ei saaks ennast sealt üle kallutada.
33. Vaata üle mööbliesemed ja nende paigutus ruumis — väldi olukordi, kus lapse pea või kogu keha võiks kuhugi vahele kinni jääda.
