Pane oma kodu põrand pilke püüdma!
Lincona projektijuht Margo Villmann ütleb, et põrandamaterjali valik sõltub paljuski sellest, kuidas on plaanis kööki kasutada ja kas see asub avatud planeeringuga eluruumis või teistest tubadest eraldi. Kui on avatud köögiga pind, siis ei tehtagi reeglina vahet, kas tegemist on köögi või mõne teise toa põrandaga. Seesama kate, mis on elutoas või muudel põrandapindadel, jookseb üldjuhul ka kööki välja.
“Sellist eraldi toodet nagu köögipõranda kate ei ole — kõiki materjale, olgu selleks linoleum, naturaalne puit, laminaat või PVC, saab ka köögis kasutada, kui väikesed tehnilised nüansid kõrvale jätta. See on puhtalt maitseasi, missugust materjali eelistada,” leiab Margo Villmann. Põrandad peavad sõltumata materjalist üldjuhul väga kaua vastu ja vananevad pigem moraalselt ehk et inimesed vajavad koju värskendust.
Hubane ja kauakestev puit
Üks esimesi küsimusi köögipõrandat plaanides on, kas materjal on lihtsalt hooldatav. Põrandamaterjalide ekspert kinnitab, et kui näiteks puitpõrand on lõppviimistletud, siis pole selle hooldamine sugugi raskem kui näiteks PVC-materjalist või laminaadist põranda puhul. “Puit on täpselt nii vastupidav, kui on tema omadused looduses kasvades, ja kõik, mis on puidust tugevam, jätab sellele jälje. Kui köögimööblilt kukub nuga terapidi maha, siis jääb jälg, kuid selle eest pole kaitstud ka teised materjalid peale kivi,” selgitab Margo Villmann. Tema sõnul ei maksa karta ka, kui köögis mõni veenõu ümber läheb, sest kohe ära kuivatades pole mingit probleemi ei puit- ega ka laminaatpõranda puhul. Hoopis ohtlikumaks võib osutuda elutoa samast materjalist põranda jaoks ülekastetud ja kuivatamata jäänud lillepott.
Puidu vaieldamatuteks eelisteks on naturaalsus ja kauakestvus. Jala all on puit kindlasti pehmem ja soojem. Kuivõrd vastupidavaks üks põrand aga tegelikult osutub, taandub paljuski konkreetsele materjalile ning sellele, mida sel pinnal tehakse ja kes seal peal käivad.
Kui tegemist on külaliste jaoks mõeldud köögiga, kus võib jalanõudega käia, siis tasub kulumisjälgede vältimiseks eelistada puidust veidi tugevamat ja vastupidavamat laminaati. Arvestada tuleb ka koduloomadega. Kui majas on ikka umbes 50 kg kaaluv koer, siis ei saa läbi ilma küünejälgedeta puitpinnal. “Üks arhitekt ütles kunagi selle kohta nii, et naturaalsel puitpõrandal peabki olema kriimustusi ja täkse, sest muidu ei saa aru, et tegemist on naturaalse materjaliga,” muigab koeraomanikust Margo Villmann.
Kerge ja värvikas linoleum
Nõukogude ajal nimetati rahvasuus linoleumiks ka puiduimitatsiooniga PVC-materjali, kuid tegelikult on linoleum oma naturaalse koostise tõttu üks hinnatumaid materjale nende jaoks, kes peavad oluliseks keskkonnasäästlikkust. Linoleum on toodetud täiesti naturaalsetest algmaterjalidest, nagu puidutolm, korgipuru ja looduslikud vaigud.
Linoleumil teatakse olevat ka baktereid hävitav toime, mis hoiab mikroorganisme paljunemast. Peale tervislikkuse ja ökoloogilisuse on linoleumi plussiks ka antistaatilisus, see kannatab ka vett ja kriimustusi ning on kergesti hooldatav — kõik, mis ühe köögi jaoks tarvilik.
Põnevaks teeb linoleumi selle värvikas valik ja võimalus luua põrandale mustreid, tänu millele armastatakse seda materjali peale köögi ka lastetoas. Kuigi linoleum on suhteliselt vastupidav materjal, on selle paksus kõigest 2 mm ja seetõttu tuleb paigaldamisel arvestada, et aluspõrand peab olema väga korralik ja sile. Tavapärastes kodutingimustes peab linoleum kaua vastu ja on suhteliselt hästi hooldatav.
“Tänapäeval on linoleum tootja poolt nii hea viimistlusega, et ei vaja lisavahatamist ega muud kulu. Muidugi kõik põrandad tahavad, et neid natuke säästetaks: laua- ja toolijalad peavad olema pehmendusega. Kui toolijalad on peene otsaga ja tooli edasi-tagasi nihutatakse, siis see rikub iga põranda,” tõdeb Margo Villmann.
Pikemalt loe aprilli TM Kodu ja Ehitusest.
