Peened psühholoogid koduseinte vahel

Ühtäkki saabunud pime aeg sunnib meid üha enam koduseinte vahele varju ja sooja. Milline nauding on istuda hõõguva kamina ees, nautides tassikest soojendavat maarohuteed! Ja märkamatult taganebki kontidest lörtsine rõskus. Päevapingetega läheb kahjuks hoopis kauem aega. Sageli ei leevendugi need ise, vaid peame neist lahti saamiseks kõrvalt abi otsima. Üheks lihtsamaks, ja samas ka äärmiselt meeldivaks võimaluseks on oskuslik toataimede valik.

Taimede ja inimeste vaheliste suhete ning vastastikuste mõjutuste üle on vaieldud aastasadu. Küll on neid peetud suisa ebausuks, küll väärarusaamadeks, küll laskutud teise äärmusesse ning omistatud taimedele ülivõrdelisi võimeid (näiteks nagu väikeses õuduste poes) jne. Omad uskumused saadavad peaaegu iga inimesega vähegi tihedamalt seotud taimeliiki. Eelkõige muidugi neid, mida läbi aegade kodudes on kasvatatud.

Viimastel aastatel on toataimede valik tohutult kiiresti suurenenud ning nende kohta pole rahvasuu lihtsalt veel jõudnud legende luua. Kaasaegsed bioenergeetikud üritavad äärmuslikult lennukatel arusaamadel pisut tiibu kärpida ja vaatavad inimene-taim vastastikustele mõjudele kui erinevate elusorganismide bioväljade kokkupuutumisest tulenevale normaalsele nähtusele.

Mõningaid üldlevinud arvamusi

• havisabal on halb aura;
• monstera hiigellehed toimivad energiavampiiridena;
• magamistoas ei tohiks toataimi üldse kasvatada;
• kaktuste kasvatamine muudab ka peresuhted okkaliseks jne. jne.

Aegade jooksul korduvalt kinnitust leidnud tõsiasju

SÕNAJALAD mõne inimese käe all lihtsalt ei kasva, teise inimese juurde viies aga hakkavad nad ilma mingi erilise hoolitsuseta vohama. Nii võivad nad lopsakalt kasvada kohtades, kus terve mõistuse järgi sõnajalg üldse kasvada ei saakski, näiteks peaaegu pimedas ruumis, unustatuna isegi korralikult kastmast. Teisalt jälle kiratsevad nad ideaaltingimustes ja lähevad ka õige hoolduse puhul välja. Milles küsimus?

Sõnajalgadel olevat nimelt võime tajuda inimestevahelisi pingeid. Asutustes, kus toimuvad vihased tülid, on käimas kaadrivahetus jmt. hakkavad sõnajalad kiratsema ja võivad isegi surra. Võib juhtuda, et seni kiratsenud sõnajalg lööb uuesti vohama, kui kabinetis vahetub mõni töötajatest. Sarnaselt juhtub ka kodudes, kus aastaid kasvanud auväärses eas uhked sõnajalad kuivavad niipea, kui majja sigineb vimm või lahkuminekueelsed tülid.

Sõnajalg on sedavõrd peen psühholoog, et ei lase ennast mingilgi määral segada inimestevahelisest sõbralikust nöökamisest ega niisama näägutamisest. Ta on sügavalt häiritud vaid tõsistest ja vihastest ütlemistest.

KAKTUSELISED on vaatamata ebasobivusele abielupaari magamistoas kasvatamiseks (pärsivad seksuaalset võimekust) enamasti muus osas väga inimsõbralikud taimed. Vanad indiaanlased, ja kes siis peaksidki kaktuseid paremini tundma, kasutasid nende mahla ravimina. Eks ole meilegi tuntud vanaemade tarkus, et aaloemahl aitab haavadel kiiremini paraneda.

Hea pingetemaandajana on kaktuseid soovitatud just Skorpioni tähemärgis sündinutele: astel astla ja okas okka vastu! Viimasel ajal on avastatud, et mõned kaktuste rühmad, nagu Mammillaria ja Cereus, suudavad neutraliseerida arvutitest tulenevat elektromagnetvälja. See teadmine võiks julgustada kontorirahvast oma tööruumides kaktuseid kasvatama. Madalas kividega täidetud potis kasvades mõjuvad nad põnevalt, õitsemise ajal isegi üliesteetiliselt. Nad vajavad vähe hoolt ja mis antud kontekstis kõige olulisem — tervistavad töökeskkonda.

KARDEMON on üks huvitav taim, keda saab edukalt potiga aknalaual kasvatada. Ta vajab vaid hoolikat kastmist. Samal ajal rõõmustab ta silma oma suure ja lopsaka lehepahmakaga. Kogu kardemonitaim lõhnab mõnusalt ja tema lehed sobivad suurepäraselt toidu garneerimiseks. Seega sobib ta suurepäraselt valgesse kööki selle keskkonna ilmestamiseks. Kõvakestaliste seemnetega taimedel olevat võime suurendada inimeste vastupidavust nakkushaigustele, s.t. kaitsta immuunsüsteemi. Kahjuks ei saa me kardemoniseemneid oma maitseainete purki koguda, sest kardemon tubases keskkonnas ei õitse, aga küllap on kasulik ka lihtsalt selle taimega tihedas kontaktis olla.

TAIMED ÕHUPUHASTAJAD on eelkõige vöödilised tupsrohtliiliad ja spatifüllumid. Kuigi paljud kahtlevad, kas nad tõesti suudavad köögiõhku puhastada, siis võin omadest kogemustest gaasipliidiga köögis öelda, et tüüpilist gaasilõhna ja nõge oli tõesti vähem kui ilma tupsliiliata. Kindel on, et gaaspliidiga köökides tekib põlemisel väga suurtes kogustes süsihappegaasi, mida nimetatud taimed üliagaralt seovad. Just seetõttu löövadki nad siin vohama. Kuna nad näevad samas aastaid ilusad ja elujõulised välja, siis eks see näitab vaid, et nad taluvad lisaks hästi ka rasvaseid köögiaurusid.

MÜRGISED TAIMED kodudes on inimestele tõsiseks ohuks, seda muidugi juhul, kui nad suhu satuvad. Tavaliselt me ju oma toataimi ei maitse ja seega ei oska me mürgistust eriti ka karta. Kuid mõelgem nüüd hoolega järele. Omast lapsepõlvest mäletan, et ikka sai salaja aknalaualt punaseid ja hapukalt maitsvaid begooniaõisi näpatud. Sama tegid ka mu enda lapsed. Miks peaksid siis teiste lapsed muudmoodi käituma ja asju mitte proovima? Begoonia pole mürgine, küll on seda aga tänapäeval armastatud koralltomatid. Lapse loogika on siin ilmselge: tomateid süüakse! Selline maius võib aga halvimal juhul maksma minna elu. Lisaks veel hüatsintide, tulpide, nartsisside jt. sibullillede sibulad. Jälle sama loogika: sibulaid ju süüakse, miks mitte neid siis õige puudumisel käepärastega asendada. Samuti luuderohi, piimalilled, jõulutähed jpt. on, olenevalt kogusest ja sööja taluvusvõimest, mürgised ja nende sattumisel organismi võivad tagajärjed kujuneda vägagi tõsiseks. Halvimal juhul vajada isegi haiglaravi.

NB! Kui perekonda sünnib tita, tuleks juba aegsasti oma toataimede hulgas läbi viia karm inventuur. Kahju küll, aga tema nimel tuleb loobuda igasugustest vähem või rohkem mürgistest taimedest.

NAHAÄRRITUST PÕHJUSTAVAD TAIMED panevad naha punetama ja sügelema. Näiteks imeilus kirju diifenbahhia, mille murdunud lehest levib hapukat lõhna. Kui selle taime mahl nahale satub, kutsub see tundlikumal inimesel esile I (ulatuslik punetus) ja isegi kuni II astme (villide teke) keemilise põletuse. Pealekauba on diifenbahhia hooldamisega palju tööd, sest ta venib inetult välja, kui teda igal aastal tugevasti ei noorendata. Seega püsib tema kasvatajal alatine nahapõletuse oht. Seega tuleks enne diifenbahhia soetamist hoolega mõelda, kas risk tasub ennast silmailuga võrreldes ära.

Nahka ärritavat mahla eritavad ka erinevad kummipuud, samuti kutsuvad osade kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad esile nahapõletikku. Imepisikesed ogad võivad sõrme sattununa seal mitmeid nädalaid valu teha. Siit üks üldine nõuanne: parem on enne potilillede kallale asumist (puhastamine, pügamine, istutamine jne.) tõmmata kätte kas tugevad nahk- või kummikindad.

TOATAIMEALLERGIA on üks, millega tuleks tundlikel inimestel taimede soetamisel arvestada. Kuigi, asja lähemal uurimisel on sageli leitud, et allergia põhjuseks oli mitte taim ise vaid tema lehtede vahele kogunenud tolm. See tähendab, et olmetolmu allergikutel tuleks vältida paksulehelisi taimi, sest lehtede vahelt on kogunenud tolmu raske kätte saada. Esineb aga ka ülitundlikkust kindlate taimeliikide vastu, seda eelkõige õitsvate taimede puhul.

Näiteks võiksid tundlikumad inimesed vältida terveid seinu katvaid vahalilli, mille õitsemise ajal leviv tugev lõhn põhjustab paljudel peavalu, isegi oksendust jmt. See aga kehtib ka iga teise tugevalt lõhnava toataime puhul ja sellistel taimedel pole kohta magamistoas. Muidu on rohelus magamistoas kahjulik vaid ülikülluse puhul, sest siis tarbivad nad pimedal ajal meie eest õhuhapniku ära ja paljud halva enesetunde põhjused just selles peituvadki.

Tegelikult teeb inimene rohkem ikka taimedele kurja mitte vastupidi. Seda enamasti ikka oskamatusest ja teadmatusest. Kahjuks ei oska meie lillemüüjad enamasti öelda, kuidas müüdavat/ostetavat taime täpselt hooldama peab.

Siit ka mõned üldised vead:

Väga vähe on taimi, mis taluvad varju. Asetage uustulnukas valgesse, kuid mitte otse päikeselisele aknalauale. Jälgige, kuidas ta asjasse suhtub ja alles seejärel hakake talle muid kasvukohti pakkuma.

Levinuim viga on ülehooldus. Kallilt ostetud lille pärast muretsetakse sedavõrd, et enam ei anta aru, kuidas ja kui palju ta eest hoolt kanda. Mis on kõige tavalisem hooldus? Ikka kastmine ning nii kastetaksegi taim üle. Liigsest veest järjest pruunimaks muutuvad lehed (lehed ju kuivavad!) panevad muretseja taimi üha rohkem kastma ja taim sureb. Liigniiske muld on parim kasvulava mullaussidele ja mulla pinnal elutsevatele hooghändadele.

On möödapääsmatu ja täiesti normaalne, et mõni taimeleht aeg-ajalt ära kuivab. Nagu inimesedki, võivad ka kõige paremates tingimustes kasvavad taimed haigestuda ja surra.

Kontoritesse valige vähest hoolt vajavad taimed, sest seal pole tavaliselt inimest, kes nende eest pidevalt saaks hoolitseda. Seevastu koju võiks muretseda põnevamaid taimi, millega saate oma aega sisustada ja elamist ilusamaks muuta.

Kurnatud, halvas olukorras või stressis taimed tekitavad ruumis viibivates inimestes tahes-tahtmata masendust ja stressi.

Tihedalt koos ja üksteise vajadusi arvestade saame saabunud põhjamaise kaamose üleelamiseks oma toataimedelt vajalikku tuge!