Pärast ostmist tehti 1983. aastal ehitatud eramajale kohendusremont. Puitraamiga akendele ei pööratud tähelepanu, seda enam, et välisraamid ja lengid olid eelmise omaniku poolt üle vuntsitud ja näisid kõige muu kõrval üsna kasutuskõlblikud. Kuni juhtus, et tuttav arhitekt tuli maja vaatama ja mainis, et lõunapoolsed aknad vajavad hooldust. Ja võimalikult ruttu!

Kuna aknaremondi jaoks polnud raha, otsustati algatuseks vähemalt tihendid välja vahetada. Tihendite vahetus aga paljastas akende tegeliku seisukorra.

Kolmeraamsete akende sisemised raamid olid lakitud. Nende seisukord oli enam-vähem talutav, kuigi UV-kiirgus oli märgatavalt kahju teinud. Mis puutub välisraamidesse, siis nende ülevärvimisel olid osad aknad ilmselt kinni olnud. Välisraamide avamiseks tuli need peaaegu lahti lüüa.
Mõned aknad käisid raskelt ja välimiste raamide linkide vastused olid sodi täis. Oli selge, et aknad vajasid põhjalikku hooldust ja ülevärvimist. Uued tihendid ei olnud siiski raisatud, sest kõigi akende korrastamisest kujunes mitme aasta pikkune projekt.

Uued värvid

Maja vanus ei eeldanud traditsiooniliste värvide kasutamist. Värvide valikul lähtuti kahest asjast — esiteks pidid värvid sobima välisraamidel, aknaliistudel ja siseraamidel ning lengidel kasutatud värvi- ja lakitüübiga, teiseks sõltus valik kohaliku ehituskaupluse tootevalikust.

Akende hooldusvärvimiseks otsustati kasutada Tikkurila ukse- ja aknavärvi Unica Akva, mis on nii sise- kui välistingimustesse sobiv akrülaatvärv. Välimised raamid krunditi Ultra Primeri kruntvärviga ja sisemised Helmi Pohjamaaliga. Välisraamide jaoks osteti lisaks purk Valtti Akvabase’i puidukaitsevahendit.

Juhul kui valik oleks langenud Teknose värvidele, oleks valitud Futura Aqua 40 ja kruntvärviks nii sisse kui välja Futura Aqua 3. Välisraamid oleks kõigepealt kaetud Woodex Aqua Base’i puidukaitsevahendiga.
Eskaro tooteid kasutades oleks valik olnud järgmine: kruntvärviks Voima Aqua Pohjustepuunsuoja, välisvärvimiseks lahjendatud ja lahjendamata Windoora. Sisetöödel oleks kruntvärviks valitud Tartuntapohjamaali ja värvimiseks jällegi Windoora.

Värvide valiku oluliseks kriteeriumiks oli võimalikult hea UV-kaitse saavutamine, mis tagab aknaraamide pika kasutusea. Traditsiooniliste õlivärvidega ei oleks sama saavutatud.

Ja viimaseks kriteeriumiks oli see, et vedeldiks/lahustiks oleks vesi. Kohe projekti alguses selgus, et valik oli igati õigustatud — töövahendite pesemine oli väga lihtne ja neid sai seetõttu üha uuesti kasutada.

Tänapäevaste värvide heade külgede hulgas on ka lühikesed kuivamisajad. Aknaraamid tõsteti ette juba paar-kolm päeva pärast viimast värvimist.

Ettevalmistustööd võtavad palju aega

Akende kordategemise kõige tüütum ja aeganõudvam osa on ettevalmistustööde tegemine. Juba aknalinkide ja -kremoonide lahti võtmine ning vanade tihendite eemaldamine võttis hulk aega.
Päikesepoolsete akende välimiste raamide tihendite liimi tuli lahustiga lahti sulatada, vaheraamide tihendid olid aga kinni klammerdatud ja kõvad nagu pulgad. Neid eemaldades pidi olema üliettevaatlik, et mitte tihendisooni rikkuda.

Järgmiseks tööks oli lihvimine. Õnneks sai lengide ja isegi raamide lihvimisel kasutada taldlihvijat, mis kiirendas tööd. Klaasiliiste ja üldse kõiki klaasiga piirnevaid pindu ei saanud sellega muidugi lihvida − need tuli puhastada käsitsi või väikese ja kerge kolmnurklihvijaga. Selle tarkuseni jõuti paraku alles pärast seda, kui üks klaasruut oli masina surve all katki prõksatanud.

Hoolikas lihvimine paljastas suuremas osas terve puidu. Mõned praod parandati niiskuskindla, D3-klassi puiduliimiga. Liimitavad detailid suruti kokku pitskruvidega.

Pahteldamist püüti võimalusel vältida. Puidu defektid pigem lihviti välja, kui pahteldati. Kohtades, kus tuli pahtlit kasutada, värviti pind esmalt kruntvärviga, et tagada pahtli parem nakkumine aluspinnaga.
Piirdeliistude värvimisel selgus, et silikaattellistest seinale ei saanud tavalist maalriteipi kuigi hästi kinnitada. Alles kolmandal suvel leiti sobivat, tekstiililaadset kollast teipi, mille sai kenasti fassaadikivide ja aknaliistude vahele sokutada.

Sise- ja välitööd eraldi

Kuna majas elati kogu aknaremondi perioodi jooksul, oli laste ja lemmikloomade ohutuse tagamiseks aknaid võimalik lahti hoida vaid aeg-ajalt. Akende välimise ja sisemise poole värvid olid niikuinii erinevad ja lõppkokkuvõttes kujunes nagu iseenesest välja, et sise- ja välitööd tehti eraldi, eri aegadel.

Kolmeraamsete akende (MSK) ehitus määras sise- ja välisvärvi piiri. Värvid olid erinevat tooni. Asi lahendati nii, et koos avanevad keskmine ja sisemine raam varjavad värvi üleminekut lengil. Välisraamide kruntvärvil oli tugev lõhn, aga kui sisemised raamid hoiti kinni, ei seganud see kedagi.

Värvimistöid alustati väljast. Kõigepealt värviti välisraamid, lengi välimised osad ja piirdeliistud. Raamid oli väga põhjalikult puhtaks lihvitud, vana värvi ei olnud peaaegu üldse alles. Seetõttu peeti vajalikuks katta raamide puitpind enne kruntimist veel puidukaitsevahendiga Valtti Akvabase. Aknaliiste ei lihvitud puiduni välja, nende värvimist alustati kruntvärviga.

Sulused kruviti küljest juba enne lihvimist. Hinged ja lukuvastused jäid akende külge − need tuli hoolikalt teipida. Sama teipi ei saanud liiga pikaks ajaks peale jätta. Et aega ja vaeva säästa, otsustati hoida samad teibid hingedel ja vastustel peal nii kruntvärvimise kui esimese värvimise ajal. Enne teise värvikihi peale kandmist kaeti metallosad uue teibiga.

Lihtne ja keeruline

Pärast pikki ja põhjalikke ettevalmistustöid oli värvimine üllatavalt lihtne ja edenes kiiresti. Tõsi, üht-teist õppida oli siingi. Teipimise meetodit tuli kogu remondi jooksul pidevalt täiustada.

Aknaraamide värvimisel prooviti klaase värvi eest kaitsta tavalise maalriteibiga. See ei õnnestunud, nii et sellest mõttest tuli loobuda. Eesmärk oli värvida nii, et värv katab paar millimeetrit klaasi serva. Tavalise maalriteibiga ei õnnestunud sirget värvipiiri kuidagi saavutada.
Lõpuks lahendati see küsimus teisiti — värviti vaba käega ja hiljem eemaldati üleliigne värv klaasilt 2 mm alumiiniumliistu, terava noa ja vahetatavate teradega aknakaabitsa abil. Aknaraami ja klaasi vastu surutud alumiiniumliist toimib juhikuna, mille serva mööda saab noaga värvi lahti lõigata ja kaabitsaga kõik eemaldada.

Muret tekitas see, kas vana lakikiht, mida puiduni ei eemaldatud, hakkab uuest värvist läbi kumama. Seetõttu lihviti pinnad erilise hoolega ja otsustati kasutada palju värvi. Kuid peagi selgus, et kruntvärv oli äärmiselt hea kattevõimega ja valmis värvipind oli laitmatu. See tõestas, et igal juhul tasub hankida kvaliteetne kruntvärv.

Mida paremaks läksid tegijate oskused, seda nõudlikumaks muutus nende suhtumine töövahenditesse. Kui alguses oli plaan osta kruntvärvi pealekandmiseks odav pintsel ja värvimiseks kallim pintsel, siis õige varsti hangiti kõigiks värvimistöödeks kallid ja kvaliteetsed maalritarbed.

Lähemalt loe TM Kodu ja Ehituse ajakirjast.
www.kodujaehitus.ee