Püha(de) puu kadakas
Kadakas on ravimtaim
1600.aastast e.m.a. säilinud Egiptuse papüüruselt võis lugeda teiste ravimtaimede hulgast ka kadaka nime. Antiik-Kreekas teati, kuidas kasutada kadakamarju. Ka roomlased tundsid kadaka häid omadusi. 17.sajandil sai tast tõsine arstirohi diureetikuna, muide sel ajal mõeldi välja ka alkoholijook džinn ning läänemaailmas seostataksegi kadakamarju džinni maitsega.
Kadakas on üks küpressiliste hulka kuuluvaid okaspõõsaspuid, mis talvisel ajal rõõmustab meid roheluse ja tervistavate marjadega. Meil kasvab ta üle Eesti, mis on tõeline rikkus.
Kadakas õitseb mais-juunis. Seejärel ilmuvad esimesel aastal rohelised ja vaikkirmega kaetud viljad, alles teisel-kolmandal aastal küpsevad need sinkjas-mustadeks marjadeks. Ja just siis neid korjatakse sügisel, kuid võib korjata praegugi, sest nüüd on neid kerge põõsa küljest lahti saada. Põõsa alla võib panna kile või riide ja raputades pudenevad valminud marjad alla kerge vaevaga, kusjuures rohelised jäävad ilusasti põõsa külge. Kes nüüd veel ilusa ilmaga looduses jalutuskäiku teeb, saab küllaga korjata täiesti küpseid marju. Külm neile liiga ei tee!
Marju kuivatage kuivas soojas õhus või aknalaual päikese käes (kui ta hilissügisel veel paistab!). Praeahjus ei ole soovitav kuivatada, liigne kuumus vähendab raviomadusi.
Raviomadused
Et kadakas ja eriti tema marjades leidub eeterlikku õli, suhkrut, vaike, flavonoide, rasvõli, sipelg-, õun- ja äädikhapet, glükosiide, parkaineid, vitamiine, mikroelemente (mangaani, rauda, vaske, alumiiniumi jt), pektiinaineid, siis on nad head maitse- ja raviained.
Ettevaatlikud marjade kasutamisel peavad olema rasedad, neerupõletikuga, haavandtõvega ja soolepõletikuga inimesed. Ei ole soovitav ka pikka aega järjest kasutada (piisab 2 nädalast), vaid tuleb kuni nädal vahet pidada. Kadakamarju kasutab ka farmaatsiatööstus, eriti kosmeetiliste toodete valmistamiseks. Seal valmistatud kadakaõli on kasutusel nii tursete kui ka tselluliidi vähendamiseks, aga ka kreemide koosluses (akne, nahapõletikud). Raviks kasutatakse kadakamarjadest teed, tõmmist, siirupit, õli ja tinktuuri. Vannis ja saunas kasutatakse lisaks marjadele ka oksi ja okkaid.
Kadakamarjad ja nendest preparaadid (ka okkad) soodustavad uriinieritust, korrastavad seedetegevust, leevendavad kõhugaase, desinfitseerivad, kõrvaldavad halva suulõhna, alandavad palavikku, vaigistavad valu, väljutavad organismist liigse vee ja kusihappesooli (podagra), puhastavad organismi (2nädalane ravikuur ühest marjast päevas 21 marjani ja tagasi alanevas suunas).
Ravib tee, tinktuur, aur, vann, marjade söömine, vihtlemine vastavalt haigusele: südamehaigusest põhjustatud tursed, kopsuhaigused, seedeelundite loidus, kõhupuhitused, sapikivitõbi, põiepõletik, liigese-, närvi- ja lihasevalud (vihaga vihtlemine), podagra, reuma, külmetushaigused, angiin, lastel voodi märgamine.
Teed võib valmistada mitmeti, kuid põhiretsept on: võtke 2 tl kuivatatud/2 spl värskeid peenestatud marju ja valage üle 1 kl keeva veega, laske tõmmata kuni 1 tund, kurnake, jooge kuni 0,5 kl korraga 4 korda päevas pärast sööki, kuid tursete ja neeruhaiguste puhul 3 spl enne sööki 4 korda päevas.
Soovitav on valmistada ka tinktuuri: 10 spl peenestatud marju valage üle 100 g viinaga, jätke seisma kuni 10 päevaks sooja kohta, kurnake, võtke 1 tl 3 korda päevas veega lahjendatult või määrige valutavaid liigeseid ja lihaseid.
Tõmmise valmistamine oluliselt ei erine tee valmistamisest, kuid tehakse kangem ja võetakse supilusikaga.
Vanni valmistamiseks: võtke 200-300 g purustatud marju või oksi 1 l keeva vee kohta, laske tõmmata 1 ööpäev või keetke 30 min aeglasel tulel, kurnake, lisage tõmmis vanniveele 0,5 kl 1 ämbri vee kohta. Vannid on rahustavad, nahalöövete, sammaspoole, sügeluse jm vastu.
