Püsilillede istutamine

Kõige sobivam aeg on kevadel kohe pärast esimeste võrsete ilmumist kuni kasvuperioodi keskpaigani.

Hoiduda tuleks liiga tihedast istutamisest, sest püsik jääb samasse kohta kasvama paljudeks aastateks ning neil on vaja kasvamiseks piisavalt ruumi. Pikkade juurtega taimedel tuleks juuri enne istutamist pikeerida, s.o. umbes 1/3 võrra kärpida. Vältige juurte kuivamist istutamise käigus. S.t. valmistage istutusaugud eelnevalt ette ja alles seejärel alustage tööd taimedega.

Iga istutusaugu põhja tekitage mullakuhil, millele asetatult saate juurestiku ühtlaselt ja loomulikult laiali asetada ja katke nad seejärel mullaga. Muld tuleks taime juurte ümber tugevasti kokku suruda. Istutuskuhiku mulla sisse segatakse, vastavalt taimede erivajadustele, kõik püsiku kasvuks vajalikud komponendid: lubi, savi, liiv jkm. Ka püsililled, vaatamata säilitusorganile, vajavad istutamisjärgset kastmist.

Istutada tuleks parajale sügavusele. Aedflokside, kurekellade ja kukekannuste juurekael kaetakse ainult õhukese mullakihiga. Iiris vajab väga madalale istutamist: tema jämeda juurika pealmine osa tuleks esialgu katta õhukese mullakihiga. Kui neilt hiljem, kastmise käigus, muld kaobki ei juhtu iiristega midagi halba. Ka daaliate ja pojengide juuri ei tohiks matta liiga sügavale. Neile piisab täiesti kuni 5 cm paksusest mullakihist ülemiste juurte peal.

Madalaid polsterjaid püsililli (kukehari, aubrieetsiad jt.) võib istutada sügavamale, et nende varred juurduksid ja areneksid uuteks taimedeks.