Riisu mõnuga
Kaasiku talus Viljandimaal Paistu vallas Loodi külas tuleb ilusaks riisuda 1,5 hektarit iluaeda. Kuna seal on palju õunapuid ja aeda piiravad ka kased, siis on lehti tõesti palju. Perenaine Lilian Kärner:
“Tegelikult on muru ju väga ilus, kui seal on kollased lehed - ma naudin seda. Lõpuks tuleb lehed muidugi ära koristada. Kui ilm on kuiv, kasutan koguriga muruniidukit, mis rohtu niites purustab ühtlasi ka lehed ja kogub need mahutisse. Selle “pudru” laotan ma paksu, umbes poolemeetrise kihina marjapõõsaste, sireliheki ja ilupuude alla multšiks. Kevadeks on see peaaegu kadunud, muutunud mustaks mullaks. Selline lehe- ja rohupudi on kleepuv ega meeldi hiirtele.
Hoovi ja ukseesise teen alati puhtaks, lumeta talvel pole pruunid lehed kenad. Mul on ukse ees pojengid ja floksid, kallan kollaseid kaselehti neile lausa ämbriga peale. Esialgu on pilt veidi sodine, aga kevadeks on lehed kadunud ning kõik imestavad, miks jorjenid on nii võimsad. Kirsi- ja ploomilehed riisun nartsissipeenrale väetiseks. Et tuul lehti ära ei viiks, raputan neile liiva peale. Liiv teeb ka savise mulla sõmeramaks. Tammelehed pean kahjuks põletama, sest kevadel on need samasugused kui sügisel, lagunevad väga aeglaselt.” Liliani lopsakas lilleaed on tuntud üle Eesti, ometi ei kasuta ta ühtegi väetist, saades hakkama üksnes komposti ja taimse multšiga.
OÜ Aiahooldus teeb eraaedades kõiki hooajalisi hooldustöid: istutab, rohib, väetab, lõikab, niidab muru jne. Lehtede riisumine on sügisel igapäevane töö. Aednik Ene Teinlum:
“Kui aed on suur ja lehti palju, võib näiteks korraldada sõpradele riisumistalgud. See on ka spordi eest - riisumine on päris väsitav, kuid treenib hästi käelihaseid. Paljudes lastega peredes on riisumine perekondlik ettevõtmine.
Kasutada võib ka koguriga muruniidukit, millega üle õue sõites saab lehepudi komposti või prügikasti toimetada. Aga selleks peavad muru ja lehed olema kuivad. Kogenud aiapidaja teab, et märga muru on raske niita, seda enam siis sellist, mis on kaetud vettinud lehtedega.
Riisuge nii mitu korda, kui on aega ja tahtmist. Kui teid häirivad murule langenud lehed, siis on see ikka pigem iluküsimus. Ja kui te ei taha naabritest kehvem olla, siis tuleb sama tihti riisuda. Murule on muidugi hea, kui seda kraabitakse, siis saab kamar õhutatud ja samblast kah lahti. Soovitan sügisel siiski võimalikult palju lehti ära riisuda, siis hakkab maa kevadel kiiremini sulama. Kevadel pärast lume sulamist käige muru veel kord rehaga üle, siis saab viimasedki leheräbalad koos kuluga ära tõmmata ja samas ka murukamarat õhutada.
Väga head on ergonoomilise, so kergelt kaarja varrega rehad, need ei väsita selga. Kerge plastreha väsitab vähem käsi. Suurt ja siledat pinda on parem riisuda võimalikult laia rehaga - saab korraga palju tehtud. Lehti mahub aiakärusse rohkem, kui sellele on pandud kõrgendus. Kui on mitu inimest, võib lehti lohistada suure kiletükiga. Kruusa ja kiviklibu saab lehtedest kõige paremini puhtaks lehepuhuri-imuriga. Neid riistapuid müüvad mitmed aiatööriistafirmad. Masin imeb lehed küljele kinnitatud kotti või siis puhub need kuhugi kõrvale, kust need saab kokku riisuda.
Tavaliselt on mul oma süsteem, kust riisumist alustan ja kus lõpetan, kuid tuulisel päeval tuleb arvestada tuule suunda.”
Räpina Aianduskooli õpetaja Raimo Kiudorf, maheaianduse edendaja:
“Suurel pinnal saab lehti koguda muruniidukiga, millel on kogur. Kasulik on teada, et külje peal olev kogur mahutab mitu korda rohkem (5-8 ämbritäit) lehepudi kui masina taga olev kogur. Sobib ka multšeriga niiduk. Jätke külgluuk lahti, sest siis paiskub lehehake mitme meetri kaugusele ühtlaselt laiali. Vihm, vihmaussid ja putukad muudavad lehesodi mõne päevaga olematuks. See on murule hea väetis. Kuna lehepuru muudab mulla happeliseks, soodustades sambla levikut, raputage murule tunde järgi puutuhka või dolomiidijahu. Briketituhk ei sobi. Kui lehekiht on suurte puude all aga väga paks, ei saa niidukit kasutada ja tuleb siiski käsitsi riisuda.
Mõttekas on riisuma asuda siis, kui põhimass lehti on langenud. Kevadel on hulga raskem riisuda, sest osaliselt lagunenud lehed on tihedalt maapinnal. Niiduk neid enam kinni ei võta. Kui murule jääb paks kiht lehti, ei suuda taimed sealt läbi tungida, hakkab levima sammal ja seenhaigused. Suuri lehehunnikuid on hea vedada kilest autokoormakattega, sest see libiseb hästi, aga samas ei lähe nii kergesti katki kui tavaline kile. Seda on ka hea aasadest kinni hoida.
Lehtedest saab head komposti. Need ei tohi mitu korda ära kuivada, see raskendab lagunemist. Mida värskemana lehed kompostihunnikusse saab, seda parem. Lehekihtide vahele pange puutuhka, võib lisada ka mulda. Katke hunnik mullaga, see hoiab niiskust ja soojust. Hunnik peaks olema umbes 2 m laiune, kõrgus ja pikkus pole oluline. Laiemas hunnikus ei saa mikroorganismid õhku, kitsamast puhub tuul läbi ja kuivatab seda. Kevadeks on hunnik poole võrra väiksemaks vajunud.
Lehed võib viia ka puude-põõsaste alla multšiks. Sel juhul raputage samuti juurde puutuhka, sest haigustekitajad ei talu leeliselt ja neutraalset keskkonda. Siis koguneb kokku ka rohkem vihmausse ja lehemass laguneb kiiremini. Lehed, milles on palju parkaineid (tamm, pihlakas, toomingas, mandžuuria pähklipuu jne) lagunevad väga aeglaselt. Need ladustage eraldi. Vahele puistake puutuhka ja katke hunnik mullaga, et tuul seda ei kuivataks. Ülejärgmisel kevadel on kompost valmis.
Kui aiaomanikud tõesti rammusat komposti ja head multšimaterjali ei vaja, siis võib lehti pakkuda näiteks naabrile – äkki tema vajab viljakat mulda. Kokkukogutud lehti võib kasutada lohkude ja kraavide täitmiseks – lehed alla ja muld peale. Kui kompostihunnik tundub aias kole, ostke kompostor. Sügisel lehtedega täidetud kompostoris on kevadel huumusrikas kompost. Laotage see õhukese kihina murule ning kallist väetist polegi vaja. Mitte mingil juhul ärge lehti põletage, sest sellega hävitate väärtuslikku huumust, mis muudab mulla viljakaks. Lisaks saastab suits õhku ja vähendab selle hapnikusisaldust. Pigem pange lehed prügikasti, sest siis saab neist kompost prügimäel. Kuna ka prügivedu pole odav, on arukas tegutseda loodussõbralikult.”
9 leheriisumisnippi
1. Suur aed saab rutem puhtaks, kui korraldate sõpradega riisumistalgud.
2. Ärge riisuge vastu tuult!
3. Sügisel on lihtsam riisuda kui kevadel, sest siis on poolkõdunenud lehed tihedalt vastu maad surutud.
4. Mida laiem ja kergem reha, seda kiiremini töö edeneb.
5. Kui aed on suur, koguge lehed kokku muruniidukiga, millel on kogur või multšer.
6. Niidukit kasutage kuiva ilmaga, märga lehemassi masin ei võta.
7. Niiduki küljel olev kogur mahutab mitu korda rohkem lehepudi kui see, mis asub taga.
8. Kui murul olevad lehed ei häiri, hakake riisuma siis, kui suurem osa lehti on maha langenud.
9. Lehehunnikuid saab jõudsalt ära lohistada koormakilel - see on libe, ei lähe katki ning aasadest on hea kinni hoida.
