Rododendron – lillede kuningas
Rododendronist saab su aia lillede kuningas, kui valid õige sordi ning lood talle sobivad kasvutingimused.
Kümme ja enam aastat tagasi võis rododendroneid kohata vaid mõne asjaarmastaja aias, viimasel ajal on neid meie koduaedades aga üha rohkem õitsemas. Aiapidajad on õppinud hindama rododendronite võlu ja saanud innustust esimestest kordaminekutest. Muidugi on olnud ka ebaõnnestumisi, mistõttu on mõned löönud asjale käega.
Võrdlus roosiga ei ole rododendronite puhul kaugeltki mitte juhuslik. Rododendroni ladinakeelne nimetus Rhododendron tuleneb kreekakeelsetest sõnadest rhodon – roos, ja dendron – puu, niisiis “roosipuu”. Nii roos kui ka rododendron on kahtlemata ühed kaunimad ilupõõsad maailmas. Roosi on nimetatud lillede kuningannaks ja rododendronit lillede kuningaks. Igal juhul on tegemist "aadlisoost" taimedega, kes vajavad lugupidavat suhtumist ja näitavad oma tõelist ilu ainult siis, kui nende eest hästi hoolitsetakse.
Kui rooside kasvatamise peamine edukus peitub väetamises, lõikamises, taimekaitses ja talvises katmises, siis rododendronite ilu peitub eelkõige mulla pH-s. Kui enamik ilutaimi on mulla happesuse suhtes neutraalsed või vähetundlikud, siis kanarbiku sugukonda kuuluvad taimed (nagu rododendron, kanarbik, talihali, mustikas, pohl jne) on mulla happesuse suhtes väga tundlikud. Nagu vesiroos ei kasva peenras, ei kasva rododendron neutraalsel või aluselisel maal.
Istuta tuulevaiksesse poolvarju
Rododendronid kasvavad ainult hapus (pH 4-5), huumusrikkas ja poorses pinnases ning eelistavad tuulevaikset poolvarju. Nad ei talu teravat kevadpäikest, pikka põuda ega tuult. Tuulekaitseks sobib okaspuudest hekk või salu, hooned, tihedad piirdeaiad jne. Sobiv koht on selline, kuhu paistab hommiku- ja õhtupäike ning mis oleks keskpäeval varjuline.
Männimetsa all või turbaaias
Ideaalne kasvukoht on rododendronile männimets, kus looduslikult kasvavad mustikad. Siin tunnevad nad end pinnast parandamata väga hästi. Männimetsas, kus esineb muu taimestik, on soovitav lisada istutusauku neutraliseerimata freesturvast. Lõuna-Eestis (pH tavaliselt 5,5-6,5) tuleb istutusala katta 20-30 cm paksuse freesturba kihiga ja seejärel segi kaevata. Freesturvas, mida kasutatakse pinnase happelisemaks muutmiseks, ei tohi olla neutraliseeritud ega kasutatud köögiviljaturvas.
Põhja-Eesti paepealsetel muldadel on kõige lihtsam rajada turbaaed. Turbaaed on maa-ala, mis on pinnasest isoleeritud mõne vett läbilaskva materjaliga (näiteks peenravaip), piiratud turbapätside, maakivide (paekivi mitte kasutada), palkide või mõne muu materjaliga ning mis on seest täidetud kasvumullaga. Kõige lihtsam on kasutada puhast freesturvast, mida peaks olema 25-30 cm paksuselt. Turbasse võib soovi korral segada koorepuru või liiva.
Multš polegi alati hea
Istutuskoht, kus ei kasutatud täiesti puhast freesturvast, on soovitav multsida koorepuru, metsakõdu, tammelehtede või mõne muu materjaliga. Mults hoiab pinnase alati niiskena. Aga kui kasutati puhast freesturvast, siis ei ole multsimine soovitav: multš ei lase kevadel turbal pikka aega üles sulada (päike ei soojenda pinnast) ning taimedel võib tekkida päikesepõletus. Lehed soojenevad päikese käes ja algab aurumine, kuid kuna juurestik on veel külmunud, ei saa taim vett kätte ja lehed pruunistuvad. Päikesepõletuse vastu aitab varjutamine varjukanga, kuuseokste või mõne muu materjaliga.
Pärast äraõitsemist võiks õisikud ära murda, et need ei kurnaks taime.
Väeta üksnes varakevadel
Rododendronite kultuursordid on nõudlikud väetamise suhtes. Väetada tohib ainult varakevadel. Kasuta granuleeritud, kloori mitte sisaldavaid täisväetisi, nagu näiteks Kemira Horti 3 või mõnda muud hapulembeliste taimede eriväetist. Ei sobi kiiretoimelised vedelväetised ega sõnnik. Väetamata taimed hakkavad õitsema alles eakama põõsana ega moodusta nii rikkalikult õiepungi.
Sordid
Rododendroneid tuntakse maailmas umbes 700 liiki ja 10 000 sorti. Puittaimede seas on nad üheks liigi- ja sordirikkamaks perekonnaks. Enamik liike ja sorte on Eesti kliima jaoks talveõrnad, kuid leidub sorte, millele üle 30 kraadised külmad ei tee midagi. Seega on väga oluline valida õige sort. Oma aeda olen istutanud üle 120 igihalja ja heitlehise sordi, millest parimad hakkavad nüüd välja selekteeruma.
Punased
Punane värvitoon on kahtlemata aias üks pilkupüüdvamaid. Kahjuks on punast värvi talvekindlad rododendronid suhteliselt haruldased. Endiselt võib punastest igihaljastest rododendronitest meie kliimas parimaks pidada vana ja tuntud ‘Nova Zembla’t. Perspektiivsed igihaljad punased sordid on ‘Erato’ ja kanada sort ‘Henry’s Red’, millest esimene vajab veel testimist, teise puuduseks on halb põõsakuju ja istiku kättesaadavus.
Kahjuks ei ole piisavalt talvekindlaks osutunud jaku rododendroni (Rh. yakushimanum) sort ‘Morgenrot’. Samuti Rh. repens sordid (‘Scarlet Wonder’, ‘Baden Baden’, ‘Elviira’), mille õisi ja õiepungi kahjustavad iga-aastased öökülmad.
Heitlehistest on end heast küljest näidanud ‘Fireball’, seevastu suureõieline ‘Feuerwerk’ on osutunud õrnaks.
Roosad
Mitmesugused rohkem või vähem roosad toonid on rododendronite juures enamlevinud värvid. Sortide valik on üsna lai. Tugevakasvulistest on vastupidav lillakasroosa ‘Roseum Elegans’, madalakasvulistest väärib esiletõstmist jaku rododendroni sordid ‘Lumina’, ‘Kalinka’, ‘Polaris’ ja ‘Colibri’(õrnem, kui esimesed kolm). Kõik neli on väga õierikkad ja jäävad kuni meetri kõrguseks tihedaks põõsaks.
Talveõrnadeks on osutunud jaku rododendroni sordid ‘Dreamland’, ‘Doc’ ja ‘Grumpy’. Väga dekoratiivne kahevärviline sort ‘Kokardia’ (suure pruunikaspunase laiguga lillakasroosa õis) väärib Eestis kasvatamist, kuid vajab karmimal talvel katet. Heitlehistest tasub kasvatada täidisõielist sorti ‘Homebuch’. Talveõrnaks on osutunud suureõieline ‘Cecile’.
Lillad
Katavba rododendron oma talvekindluse ja lillakate õitega on kindlasti Eestis kõige tuntum rododendroniliik. Sort ‘Catawbiense Grandiflorum’ on liigist suuremate õitega ja täiesti talvekindel. Kasvab meil üle 2 meetri kõrgeks ja laiaks, sobides suuremasse aeda.
Madalama ja kompaktsema kasvuga suurelehistest igihaljastest sortidest on parim valik säbrulise õieservaga ‘Alfred’ ja tumelilla, mustjaslilla laiguga ‘Rasputin’.
Väikeselehistest kääbusrododendronitest talvituvad ja õitsevad hästi ‘Ramapo’ ja tihe rododendron (Rh. impeditum).
Valged
Palju kasvatatakse meil sorti ‘Cunningham’s White’, aga märksa vastupidavamaid ja õierohkemaid sorte võib leida jaku rododendroni seast. Esmajoones on selline jaku rododendron ise puhta liigina. Oma kompaktse madala kasvu, õierikkuse ja valgeviltjate noorte kasvudega on ta üks ilusamaid rododendroniliike maailmas.
Lisaks põhiliigile väärivad proovimist väga hea talvekindlusega sordid ‘Schlaraffia’ ja ‘Falling Snow’. Mõlemad paistavad silma erakordse õierikkuse poolest. Kui tavaliselt moodustavad rododendronid võrse tippu ühe õiepunga, siis ‘Schlaraffia’ ja eriti ‘Falling Snow’ suudavad ühe võrse tippu moodustada kuni kolm õiepunga! Lisaks on sordil ‘Schlaraffia’ erakordselt tumeroheline lehestik ja tugeva valge vildiga kaetud noored võrsed. Kahjuks on mõlemad sordid väga haruldased. Tänavu on aianduskeskustes saadaval ainult ‘Schlaraffia’. Heitlehistest on parimad ‘Persil’ ja ‘Schneegold’. Mõlemal on õieneelus suur kollane laik.
Oranžid ja kollased
Oranzi- ja kollaseõielised igihaljad rododendronisordid tulenevad külmahelladest liikidest ja enamasti ei talu üle 20-25 kraadist külma. Nii on talveõrnadeks osutunud sordid `Belkanto`, `Goldbukett ja jaku rododendroni sordid 'Percy Wiecemann’ ja ‘Flava’.
Õnneks on heitlehiste sordid seevastu täiesti vastupidavad. Nii ei jää värvivalik poolikuks. Oranzikas-punastest võib parimaks pidada igal aastal rikkalikult õitsevat sorti ‘Gibraltar’, kollastest ‘Golden Eagle’t ja ‘Klondyke’. Viimane on kollastest üks ilusamaid, kuid noore taimena natuke laisk õitseja. Talveõrnaks on osutunud suureõieline ‘Golden Sunset’.
Rododendronikasvataja meelespea
* Rododendronid kasvavad ainult happelises pinnases. Neutraalses mullas hukkub taim varem või hiljem.
* Kasvukoht olgu poolvarjus.
* Rühmiti istutatult kasvavad rododendronid paremini.
* Väeta iga kevadel aeglasetoimelise väetisega. Ära kasuta vedelväetist, sõnnikut ja kristalliini.
* Külmakindlaid rododendroneid ei pea talveks katma. Seo põõsad kokku, siis ei murra lumi oksi katki.
Rodoaia mured:
Lehed kahvaturohelised, kollaka varjundiga või võrgumustrilised:
* Kontrolli, kas pinnas on piisavalt hapu. Vaheta pinnas välja.
* Taimed on näljas.
Lehed kevadel pruunikad:
* Päikesepõletus (päikesepoolne külg pruunikas). Järgmisel aastal varjuta taimi päikese eest.
* Talvekahjustus (taim ka varjupoolsest küljest pruunikas). Järgmisel aastal paigalda talvekate. Muretse mõni vastupidavam sort.
