Rohenäppudele: loe, mis maikuiseid aiatoimetusi kindlasti juunisse lükata ei tohi!
Kindlasti tuleb muru mullusest kulust ja samblast puhtaks rehitseda, kuu keskel võib ka niitmisega alustada.
Korrastada tuleks püsilillepeenrad, puude ja põõsaste alused. Alustada tuleks ka püsilillede istutamisega.
Salatit tilli ja reidst võid külvata väikeste portsudena umbes kahenädalaste vahedega, siis jätkub saaki pikemaks perioodiks.
Ära unusta ka rõdukaste ja suvelillepotte korrastamast — eemalda neilt möödunud aasta taimede jäänused ja asenda vana muld uue, värske ja toitainerikkaga.
Enne tomatite istutamist võiks anda mulda veidi kondijahu. Tugikepid surutakse tugevalt maasse. Kui noored taimed on valmis, istutage nad väikese nurga all kuni esimese pärisleheni mulda. Nii moodustuvad mulla alla jäänud varreosale lisajuured.
Külma eest võiks noori taimi kaitsta katteloori või spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kilega, milles on väikesed augud, et taim saaks hingata. Kate kinnitatakse peenra servadele kivide või laudadega ning võetakse päevaks ja kastmise ajaks maha.
Aprillis ja mais ei ole soovitatav mulda multšida. Katmata muld soojeneb päeval kiiremini ning eritab selle soojuse öösel taas õhku. Juhuslike öökülmade puhul võib just see soojus hoida pungi külmumast.
Mai on parim aeg seemikute harvendamiseks. Liigsed ja nõrgad taimed eemaldatakse ettevaatlikult juurest tõmmates. Allesjäänud seemikud surutakse õrnalt mulda tagasi. Kui seemikud on väga tihedalt, soovitame harvendada mitmes jaos, eemaldades iga kord nõrgemad taimed.
Kui öökülmade oht on möödunud, võid rõdu- ja potitaimed ning suvikute seemikud välja viia. Ära unusta taimi regulaarselt kasta ja vajadusel väetada.
Neid nõuandeid aitasid meelde tuletada Nipiraamatu eelmise aasta maikuu number ja Gardena.
