Aias kasvavatest umbrohtudest võib ka tulu tõusta. Mitmed kahjuriteks peetavad putukad eelistavad looduslikke taimi kultuursortidele. Seetõttu on isegi kasulik oma aianurka jätta lapike looduslikku taimestikku. Pealegi tõstab taimestiku mitmekesisus ka aias elavate loomaliikide arvu. Neist on aga paljud kahjurputukate looduslikud vaenlased või lihtsalt meeldivate laululindude toiduobjektid. Keemilised taimekaitsevahendid (herbitsiidid) ei ole reeglina loomadele mürgised, kuid hävitavad nende või nende saakloomade elupaikasid.

Keskkonnasõbralikud umbrohutõrjemeetodid

* Pikemaid vaheaegu jätmata käsitsi rohimine, kõplamine, multšimine.

* Umbrohtude eemaldamine enne, kui nad liiga suureks kasvavad.

* Umbrohtude eemaldamine enne õitsemaminekut ning seemnete moodustumist.

* Pinnase korralik läbikaevamine ja võimalikult paljude umbrohujuurte eemaldamine.

* Sageda ja sügava maaharimise vältimine. Sügav ja sage harimine kahjustab taimede juuri, kuivatab mulda, häirib mullaelustikku ja toob sügavale peitunud umbrohuseemned mulla pinnale, kus need saavad idanema hakata.

* Vältida peenardelt eemaldatud umbrohu panemist kompostihunnikusse, kus nende seemned saavad valmida ja idaneda. Eriti tuleks seda vältida üheaastaste umbrohtude puhul.

* Varakevadel või sügisel ümberkaevatud alale võiks asetada valguse ligipääsu takistava kanga, kile, vaiba vms. Ilma valguseta ei saa ükski taim kasvada. Et pinda umbrohtudest korralikult puhtaks saada, võiks katet koha peal hoida vähemalt ühe suve. Parim aeg alustamiseks on kevad, kui umbrohud hästi kiiresti kasvavad. See on ka edukaim meetod metsistunud maa umbrohtudest puhastamiseks.

* Pinnakattetaimestiku kasvatamine põõsaste all ja muudes umbrohtudele meelepärastes paikades. See tähendab paaril esimesel aastal hoolikat rohimistööd, kuid kui pinnakattetaimed on korralikult kasvama ja laiuma hakanud, lämmatavad nad umbrohud. Sobivad taimed on näiteks iminõgesed, kivirikud, kukeharjad, igihali, kanarbik jpt.