Väikestesse pottidesse istutatud taimed kuivavad kiiresti, veetarvet suurendavad ka soe kasvupaik, eriti kinnine rõdu, ning ka tuuline koht. Klaasitud rõdul peab potte kastma mõnikord isegi paar korda päevas.

Väetamine tagab lillede katkematu õitsemise. Suvikud istutatakse küll varasuvel korralikult väetatud mulda, kuid kiire kasvuga taimed kasutavad toitained ruttu ära. Veeslahustuvad kastmisväetised, mulda surutavad väetisepulgad, kanakaka ja pika toimeajaga väetised on kõik sobilikud suvelillede toitmiseks. Hoidu väetisevee pritsmetest taimelehtedel, sest need võivad päiksekiirguse mõjul tekitada põletushaavu.

Muu hooldus on lihtne, osad taimed vajavad närpimist (närbunud õite eemaldamist), mis soodustab uute õite arenemist, samuti muudavad kuivanud õied taime inetuks.

Väljaveninud ja lamandunud võõrasemad, pärdiklilled ja kaksikkannused saab tugeva tagasilõikusega muuta taas tihedaks ja taimed õitsevad uuesti juba paari nädala pärast. Kui taim ei ole kiirekasvuline, ei tohi teda ka tugevasti kärpida. Nt. tiiviklilled ja rippuvad raudürdid mitte ei harune lõikuse järel, vaid kaotavad oma pikkade võrsete otsa tekkinud õied ja taastumine on vaevaline.

Taimekahjuritele saab ruttu jaole, kui regulaarselt kontrollida taimede maapealseid osi: varsi, lehtede aluseid ja pungi. Kõigepealt proovi pahalasi hävitada pritsides taimi tugeva veesurve abil, alles pärast seda kasuta aerosoolmürke või muid tõrjevahendeid.

Lilled, mis vajavad närpimist

* Rippuv nõgesleht (Acalypha hispaniolae)
* Harilik heliotroop (Heliotropium arborescens)
* Kõrge peiulill (Tagetes erecta)
* Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta)
* Suur lõvilõug (Antirrhinum majus)
* Pelargoon (Pelargonium zonale, P. peltatum)
* Rippkellukas (Campanula isophylla)
* Mehhiko päsmaslill (Ageratum houstonianum)
* Pozarski kelluke (Campanula poscharskyana)
* Portenschlagi kelluke (Campanula portenschlagiana)
* Põõsas-hõbekakar (Argyranthemum frutescens)