Lapse toal on tema arengus väga oluline roll, kuid kuna vajadus igal paari aasta tagant tõsisemaid remonttöid ette võtta ei ahvatle arvatavasti kedagi, tuleb keskenduda võimalusele kujundada lapsele kuuluv ruum juba alguses võimalikult "eatuks" ja lihtsalt ümberkujundatavaks.

Seinad mõjutavad ruumi üldilmet ja õhustikku olulisel määral, seepärast võiks seinakatete valikul eelistada värve, mis "kasvavad" koos lapsega, ei väsita ega tüüta liiga kiiresti ära. Head toonid on näiteks heleroheline, helesinine, heleroosa, õrn virsikuvärv. Valge värv teeb ruumi pisut kõledaks, seepärast tuleks sellisel puhul pöörata erilist tähelepanu lisanditele, millega saab seina ilmestada - pildid, fotod, seinal rippuvad mänguasjad, plakatid, lambid, suveniirid.

Värvitud või tapeeditud seina vahel valides tasub arvestada, et mõlemal on omad eelised ja puudused. Tapeete pakutakse kaupluselettidel üsna kirevas ja fantaasiarikkas valikus, samas on uue tapeedi paigaldamine tunduvalt aeganõudvam kui seinte ülevõõpamine. Ühevärviliselt värvitud seinalt paistavad plekid ja pliiatsitriibud selgemini silma, samas on aga kvaliteetse värviga värvitud pindu väga kerge puhastada, samuti pole karta, et tirts näpud tapeediserva vahele ajab ja pool seina "riidest lahti kisub". Kes on kindlalt otsustanud tapeedi kasuks, võiks eelistada ajatuid mustreid - triipe, täppe, laike, väikseid lillemotiive jne.

Siledal tiigipinnal ujuvad pardikesed on küll kindlasti imearmsad, kuid muutuvad peagi tüütavaks ning juba ühe-kahe aasta pärast võib juhtuda, et teie silmatera ei taha neid enam kuidagi endale toanaabriks.

Teine oluline element on sisustus - kui oskate leida lapse tuppa paar head mööblitükki, mis ühendavad endas praktilisuse, kasutusmugavuse ja head välimuse, olete kindlustanud nii endale kui lapsele mugava olemise mitmeks aastaks või isegi aastakümneks. Hea investeering on näiteks mahukas ja aegumatu kummut, mille sahtlitesse võib peita nii mänguasju, riideesemeid kui ka kõikvõimalikku muud kraami. Kui osa sahtleid jääbki esialgu täitmata, siis lapse kasvades ja paigutamist vajavate esemete arvu suurenedes on neid täiendavaid panipaiku mugav kasutusele võtta.

Teine ülimalt praktiline ja möödapääsmatult vajalik mööbliese on raamaturiiul. Esialgu, kui laps ja tema raamatukogu on veel mõlemad üsna tillukesed, saab riiulil eksponeerida pehmeid loomakesi, nukke ja muid lelusid, madalamatel riiulitel saab laps sisse seada kindluse või nukumaja. Kui kooliaastad kätte jõuavad, leiavad seal lisaks õpikutele ja juturaamatutele auväärse koha erinevad kollektsioonid, mälestusesemed, sõprade fotod jne.

Disainilt lihtne, kuid mugavuselt vanaema pehmet ja koduselt lõhnavat süle meenutav tugitool on samuti vahva ja mõnusaid hetki pakkuv mööblitükk. Pisipõnn saab seal ema kaisus pildiraamatut sirvida, suurem laps süveneb tugitooli rüpes juturaamatute seiklusrikkasse maailma, väike poiss võib fantaseerida tooli tuletõrjeautoks või piraadilaevaks, tüdrukutirts aga kujutleda, et istub uhkel printsessitroonil.

Ruumi üldilme määravad paljuski kõikvõimalikud aksessuaarid, mille vahetamine ja uuendamine pole õnneks seotud eriliselt töömahukate ümberkorraldustega ning ei nõua üldjuhul ka kuigi suuri väljaminekuid. Väikelapse toas on vahva, kui seinal ripuvad tema joonistused ja muud kunstiteosed, mida saab pidevalt värskemate vastu välja vahetada. Suurem laps tahab kindlasti riputada seinale kõikvõimalikke plakateid ja oma iidolite pilte, mida ei tohiks samuti keelata, sest laps tuunetab ise kõige paremini, milline ümbrus tema jaoks mõnusa atmosfääri tekitab.

Palju annab ära teha näiteks kardinakangast ja -moodi muutes, eriti kui koos sellega saab ka voodikate uue näo. Kui peidate lahtises mänguasjakastis vedelevad lelud soliidsesse kaanega karpi ning asendate voodiesise mõmmikujulise vaiba ühevärvilise või tagasihoidliku mustriga põrandakattega, muutub teie pesamuna tuba korrapealt "koolilapselikumaks".

Vaata lisaks pilte:
Mida teha lastetoaga?