Nutikalt toimides õnnestub kitsastes oludes lisaruumi tekitada ja nii võib väikesestki köögist saada valgusküllane mugav ruum, ergonoomiline tööpaik ning mõnus koht toimetusteks ja olemiseks. Kaalu esmalt realistlikult oma vajadusi ja võimalusi — võib-olla piisab ka väiksemas mahus köögimööblist.

Köögi planeerimisel võiks mõelda järgmistele asjadele:

  • Kas köök jääb ainult söögitegemiseks või peaks sinna mahtuma ka söömiskoht?

  • Kui suur on sinu pere — kui palju on vaja kappe, panipaiku?

  • Millised on pere söömisharjumused? Kas teete tihti kodus süüa või süüakse suuremalt jaolt päeval väljas ja kööki vajatakse ainult õhtuseks väiksemaks söögitegemiseks?

  • Köögimööbli planeerimisel ära unusta ka enda ja pereliikmete pikkust!

  • Kas oled vasaku- või paremakäeline? Seegi on oluline köögimööbli planeerimisel, valamu ja köögiseadmete paigutamisel.

    Ruumi planeering

    1) Ehk on otstarbekas eemaldada kasutud eenduvad seinaosad, et saavutada selgem köögiskeem? Lihtsama planeeringuga ruum tundub avaram.

    2) Kui köök on tõesti väike, siis võid köögi ja söögitoa (elutoa) vahelt seina osaliselt või tervenisti eemaldada. Ruum jääb avaram ja valgust on rohkem.

    3) Avarust ja valgust annab juurde ka suurem aken või õue avanev uks.

    Köögi põhiplaanid kitsastes tingimustes:

    4) I-kujuline köök: lihtne, selge ja otstarbekas plaan muudab ruumi visuaalselt suuremaks ja kogu kööki on ka korraga ilus vaadata. Aga arvesta, et sellise köögi sein peaks olema vähemalt 3 m pikk!

    5) Vastasseintesse paigutatud köök (paralleelsed tööpinnad): hea praktiline lahendus väikeses läbikäidavas köögis. Jälgi, et vastastikku asuvate kappide vahe oleks vähemalt 1,2 m!

    6) Saarega köök on mõnus — töö ja suhtlemine koondub siin ümber saare. Aga see eeldab suuremat ruumi (saare ümber peab olema vähemalt 1 m vaba pinda, soovitavalt veidi rohkem).

    7) Nurgaga köök (näiteks L- või U-kujuline) võtab üldjuhul palju ruumi — kappide liitekohas tekib ebapraktiline nurk.

    Köögimööbli valik

    8) Kappide paigutamisel püüa vähemalt üks sein peaaegu ilma mööblita hoida. Samas vaata, kas jääb koht võimaliku lisakapi või -riiuli jaoks.

    9) Võid kasutada suuremat ebastandardset mööblit (laius nt 700 mm) — see võtab küll rohkem põrandapinda, aga nii tekib avarama ruumi mulje ja saad lisatööpinda.

    10) Ruumi näiliseks suurendamiseks ja panipaikade rohkendamiseks planeeri köögikappide rida peaaegu laeni.

    11) Liiga täis ehitatud köök tundub kitsam ja väiksem. Muljet saab aga parandada, tehes alumised ja ülemised kapid eri värvi — ülemised heledamad või näiteks mattklaasist ustega.

    12) Visuaalselt suurendavad ruumi ka köögimööbli nähtavale jäetud jalad.

    13) Paiguta pliidikubu köögikappide alla (sisse) — nii saad täiendavat kapiruumi kubu kohale.

    Panipaigad

    Panipaigad on väikeste ruumide puhul alati keeruline, aga väga oluline teema. Hästi läbimõeldud panipaigad suurendavad ruumi ja teevad köögis töötamise mugavamaks.

    14) Panipaiku kavanda kindlasti paraja varuga, sest ajapikku kipub ikka rohkem asju kogunema.

    15) Kui panipaiku napib, lase ka köögimööbli sokliosasse paigutada sahtlid, kuhu saab panna harvemini kasutatavad esemed.

    16) Kappidesse karusselle jm sisuvahendeid valides mõtle, millised oleksid kõige ratsionaalsemad ja kuhu mahuks kõige rohkem asju.

    17) Väljatõmmatavad riiulisüsteemid on väga toredad — kohe on näha, mis riiulil asub ja asju saab kergesti kätte. Väikeses köögis võiks selline riiul olla üsna kõrge, et mahutaks rohkem.

    18) Väikeses köögis säästavad ruumi ka pingid toolide asemel. Seina äärde võib valida pingi, mille all on panipaik.

    Asjad

    19) Kitsas köögis võiks eelistada kitsamaid majapidamismasinaid (nt 600 mm laiuse nõudepesumasina asemel vali 450 mm laiune).

    20) Kui see sinu eluviisiga sobib, siis vali väiksesse ruumi suure külmkapi asemel väike ning paiguta see köögimööblisse (näiteks madalamasse kapiossa).

    21) Samuti võib köögimööblisse integreerida mõned köögimasinad (nt kohviautomaat).

    22) Proovi jätta köögis vähe asju nähtavale — nii näib ruum suurem ja avaram. Köögikappidel paiknevad mikrolaineahjud, kohvimasinad, röstrid jm suuremad asjad teevad väikese köögi „umbseks“ ja veelgi pisemaks.

    23) Väiksemate asjade paigutamiseks kasuta nii kappe, riiuleid kui ka erikujulisi purke, topse, korve, kausse jms. Samas ei pea köögipinnad asjadest täiesti lagedad olema. Väikesed detailid teevadki köögist just sulle omase isikupärase ruumi.

    Ruumimulje avardamine

    24) Heledam värviskeem ja läikivad pinnad teevad ruumi avaramaks — eriti hästi mõjub klassikaliselt valge läikiv pind koos klaasiga.

    25) Samas ei pea kasutama ainult heledaid toone — tumedam värv ühel seinal, tumedam köögilaud või põrand annavad ruumile põnevust ja iseloomu.

    26) Seinaga samas toonis köögimööbel „sulandub“ seina, avardades ruumimuljet.

    27) Klaaspinnad (klaasist riiulid, seinad, kapiuksed jm) suurendavad näiliselt ruumi.

    28) Samuti avardavad ruumimuljet lahtised riiulid, need võivad täita kas või terve seina maast laeni. Teisalt on avariiulid paraku aktiivsed tolmukogujad.

    29) Kitsukeses köögis võid söömiskoha kavandada baaripukk-toolidega, paigutades need näiteks akna äärde kitsa söögileti taha.

    30) Nutikas lahendus on ka seina külge kinnitatud klapplaud ja kokkupandavad toolid.

    31) Ratastega söögilaua saab vajadusel nihutada näiteks seina äärde (kui on vaba ruumi vaja) või köögipindade lähedale (kui on vaja lisatööpinda).

    32) Köögi seina ääres asuvate radiaatorite kohale võib paigutada pika kitsa tööpinna või teha sinna söögikoha.

    33) Ka läbimõeldud valgustus aitab ruumi suurendada. Suunatavate lampidega üldvalgus ja ülakappide alla paigutatavad lambid teevad ruumi suuremaks ja tööpinnal on mugavam toimetada. Lisavalgusteid võib panna veel köögikappide kohale.