Alati pole vaja paanitseda! Siin on mõningad laste teod, mis polegi nii kohutavad, kui sulle esmapilgul näib
1. Ta ei kuula su sõna.
Vanematele tekitavad ühesugust jõuetuse tunnet nii kolmeaastase pidev „ei“ tarvitamine, viienda klassi jõnglane, kes on omandamas magusat protestitunnet, ning teismeline, kelle jaoks on sõnakuulmatus olemise põhiprintsiip. Ent harjumus järgida kõhklematult täiskasvanute nõudeid võib tulevikus lapsele kätte maksta. Samas on talle eluks hädavajalik teadmine, et tema juttu kuulatakse ning püütakse temaga kokkuleppele jõuda.
2. Ta ei armasta oma õde või venda.
Või see lihtsalt tundub, et ei armasta? Sest nende „võitluste“ tagant on lihtsalt raske näha vennalikku armastust. Ent süüdistada ja karistada lapsi nende vastastikuste suhete pärast on halb idee, mis olukorda mitte sugugi ei lahenda. Parem oleks teha selgeks põhjus. Kas see johtub armukadedusest, oma isikliku ruumi puudumisest või veel millestki muust? Seejärel tuleb üritada põhjus eemaldada. Konfliktid õdede-vendade vahel ei mõjuta enamasti nendevahelisi suhteid tulevikus. Juhul muidugi, kui vanemad tõepoolest ei võrdle laste kuuldes neid omavahel.
3. Ta viskab koolist poppi
Esimese asjana tuleb temalt küsida, mis nimelt talle seal vastumeelt on. Popiviskamised võivad olla osaks tema projektist: „Ma olen täiskasvanud ja otsustan kõik ise“. Põhjuste hulka kuuluvad ka reaktsioon kehva õppimise pärast, konfliktid õpetajatega, klassikaaslastega, koolikiusamine.
4. Ta varastas
Ja polegi oluline, kas poest šokolaadi või vanemate rahakotist raha. Kasvõi korra on ta midagi võõrast endale võtnud. Põhjusi on erinevaid: tema tahtejõud pole veel piisavalt arenenud või püüab ta sel moel tõmmata endale vanemate tähelepanu, mida on keeruline mittekriminaalsete tegudega võita, või ei jätku tal taskuraha, ent on soov saada seda, mis teistel lastel on, temal aga mitte. Sageli piisab usalduslikust vestlusest, et eksperiment ei korduks. Kui mitte, siis on parem psühholoogi (mitte politsei) poole pöörduda.
5. Ta värvis oma juuksed
Lisaks torkas ta ka oma kõrvad läbi. Samuti riietub väljakutsuvalt ja kummaliselt. Kuigi sina oled sellele vastu. Paistab, et sinu arvamus teda üldse ei huvita. Ning sinu vanemlik autoriteet saab löögi. Ent, mida vanem on laps, seda enam muutub sinu hääl tema välimuse suhtes vaid nõuandvaks. Te võite temaga kokku leppida selles, miks sinu jaoks on oluline, et ta näeks vastuvõetavalt välja näiteks koolis või ametlikes kohtades. Samas pole sa otse loomulikult kohustatud talle tema välimuse pärast suurt vaimustust väljendama.
6. Ta tegi endale tätoveeringu
Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, et tätoveering pole tehtud mitte kõige steriilsemates tingimustes (selle kunstilisest poolest on parem mitte rääkida!). Seega on siiski tarvis hepatiidi analüüs teha. Samas oleks tarvis aidata lapsel mõista, miks ta seda tegi. Oli see soov näida täiskasvanulikum, taotleda originaalsust ja atraktiivsust? Võib olla seda kõike oleks võinud ka teisel viisil saavutada?
7. Ta valetab
Ja jällegi on oluline mõista, mida nimelt ta sellega öelda tahab. Kas seda, et sa liialt survestad teda? Et sa pidevalt kontrollid? Et sa ei tunneta piire ning just seetõttu peab ta neid sel moel kaitsma? Või käib teie suhtlemine vaid lühikäskude abil, nagu: „pese nõud“ ja „mine koeraga jalutama“? Sel juhul on sinu laps siiralt veendunud, et sind tema eluga kursis hoida pole üldse tarvis, sest see ei huvita sind.
8. Tema ellu on tulnud seks
Ja sa polnud selleks üldsegi valmis. Samas on olulisem, et ta ise oleks selleks valmis! Kui ta juba teab, et seks on eelkõige vastutus enda ja oma partneri eest, siis on kõik hästi. On mõttetu temaga riielda ja teda karistada. Laps teeb seda ikkagi, ent siis juba varjab ta seda sinu eest. Ning, vastupidi, usalduslikud suhted teie vahel aitavad tal oma probleemide ja kahtlustuste puhul toe ja nõu saamiseks sinu poole pöörduda.
9. Ta kukkus eksamitel läbi
Eksamite ette valmistamiseks kulus suur hulk jõudu, närve ja ka vanemate raha. Aga kukkus ikkagi läbi. See pole siiski kõige lõpp. Laps peaks teadma, et vead ja ebaõnn tabavad absoluutselt kõiki. Ent kõige enam kannatavad läbikukkumise tõttu just perfektsionistid ning need lapsed, kelle vanemad on neile sisendanud, et iga hinna eest tuleb kõigega hakkama saada. Ent, on see ikka nii?
Allikas: Domašni Otšag, mai, 2018
