Beebiblogi: isa kirjutab: kallis Mari, ma tahan sulle olla ideaalne isa!
See on tunne, nagu ma oleksin väga tähtis, palju tähtsam, kui ma iial enne olnud olen. Ja noh, samuti ei pea ma sõjaväkke minema… Olgu, olgu, nali naljaks, tegelikult oled sa mind rõõmsalt üllatunud.
Enne sinu sündi ma natukene kartsin seda tulevast elu ja seda, milline meie elu koos sinuga hakkab välja nägema. Aga sa oled meid üllatanud, sest sa oled rahulik, rõõmsameelne ja mõnus väike tüdruk. Ma ootan juba põnevusega seda aega, millal sa hakkaks minust aru saama, et ma saaksin juba sinuga lähedasemaks saada. Praegu vaatad sa mind kui lihtsalt inimest, kes sinuga aega veedab, sind süles hoiab ja mähet vahetab. Ma tahaksin, et ma saaksin sinuga juba mängida, et sa hakkaks naerma ja et ma saaksin sind natukenegi rohkem lõbustada. See on mul praegu lausa suurim soov, et sa häälega naeraks — järgmiseks isadepäevaks on see vast täidetud!
Aga ka praegu on asju, mida me saame koos teha. Minu eriliseks lemmikuks on sinuga vannis käia, aga veel meeldib mulle näiteks su mähet vahetada. Põhjus on kerge — sinuga pole väga palju asju koos teha. Seega võtan, mida võtta annab sinuga koos veedetud ajast.
Aga tead, tulevikus tahaksin ma olla selline isa, et sa ei peaks mind mitte kunagi häbenema ja tahaksid minuga palju aega koos veeta. Kui sa näiteks suurem oled, siis sa mõtleks selle peale, et mind kuskile kaasa kutsuda. Sa ei pea seda päriselt tegema, aga kui see kasvõi korraks su peast läbi käiks, siis oleks minu töö juba hästi tehtud.
Kõige jubedam on siis, kui sa nutad, sest ma ei saa aru, mis sul viga on ja ma kardan alati, et sa võib äkki haigeks jäänud olla — see on mu suurim hirm.
Mul on hea meel, et sa oled teinud meist kahest — sinu emast ja isast, kokku perekonna. Ja esmakordselt elus on mul selline tunne, et mul on midagi, mille nimel võin ma teha absoluutselt kõike.
Aitäh sulle selle eest ja muidugi ka palju õnne sulle, sest just minu esimesel isadepäeval saad sa täpselt kuu aja vanuseks.
Sinu isa Kardo
