Beebiblogi: viis asja, mida ei tohi IIALGI üheltki äsjasünnitanud naiselt küsida

Tuttavad, kommenteerijad ja pereliikmed küsisid Mariannilt eriti napakaid küsimusi. Ole sina targem ja hoia nädalavanuse emaga rääkides selliste asjade koha pealt suu kinni!

1. Kas sünnitada oli valus? Ei, see oli selline lust ja rõõm, mil ma põhimõtteliselt ei saanud arugi, et kas mind kõdistavad viisteist pehmet pandakarukest udusulgedega või kas ma sünnitan. Mis küsimus see selline on! Kui palju te olete kuulnud inimesi ütlemas, et sünnitus oleks valutu? Aga kui paljusid, et see on valus? Here is your answer then…
2. Millal siis teise lapse saate? Ma olen hädavaevu haiglast koju saanud ja alles normaalselt istuma hakanud, kui juba peaksin mõtlema teise lapse saamisele? Oh ei, kallid sõbrad, oh ei. Eriti hea loogika on see, et “Üks on käes, asi siis kohe teine jutti otsa saada ja sellega ÜHELE POOLE SAADA”. Mismõttes ühele poole saada? Kas see on mingi seadus, et lapsi peab olema kaks? Nagu ikka filmides eks, poiss ja tüdruk! Ja tõepoolest, mu vagiina ei ole nagu tuba, mille uks pärast esimest last pärani lahti jääb, et see teine lihtsalt välja jalutada saaks. Seega, mida varem pärast sünnitust sellist asja küsida, siis suurema tõenäosusega võdistab naine jubedusest õlgu ja paneb kiiremas korras aja kinni oma munajuhade topelsõlme sidumiseks.
3. Kas sa lähed nüüd tööle ka tagasi? Jah, mu käest tõesti küsiti seda täna. Et kas on plaanis nüüd tööle kah ikka tagasi minna. Ei, küsija ei mõelnud tuleviku mõttes, vaid nagu NÜÜD. Selle loogikaga, et laps on ju välja pressitud, mis ma siin kodus ikka passin. Tõesti, miks on mul vaja näha selle lapse kasvamist, kui ma võiks hoopistükkis hommepäev toimetusse tagasi minna… Laisk naine olen.
4. Kas sa juba seksinud ka oled? PÜHA ISSAND JEESUS, MA SÜNNITASIN UMBES NÄDAL TAGASI! Mis arvamus inimestel sünnitamise kohta on, aru ma ei või...  Eriti, kui ma soiun pikalt, et istuda ei anna ja et mind õmmeldi ja puha. Oleks üsna väheusutav, et ma paar päeva pärast sellist õudust ennast väga meela seksikiisuna tunnen. Tissid valusad, kõht pehme ja važin’ õmblustega kaunistatud.
5. Kas sa oled nüüd õnnelik ka, kui sa lapse said? Ei, kahetsen täiel rinnal… Ei suuda ennast ära kiruda, et ma ei suuda enda pükse jalas hoida ja rasestuma pidin. Nüüd istume siin selle väikse putukaga ja oleme üheskoos õnnetud… MIS KÜSIMUS SEE SELLINE ON?!

Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt http://tahanteada.wordpress.com, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.