Ema küsib nõu: pean lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle minema, aga tean juba ette, et mind sinna ei taheta... Mida teha?
Olen 1,5 aastat lapsega kodus olnud ja kohe saab emapalk läbi. Pean seega tagasi tööle minema. Töökaaslaste juttude ja ülemuste vihjete järgi olen aru saanud, et mind sinna tegelikult tagasi ei oodata ja pigem loodetakse, et annan ise lahkumisavalduse.
Kuna Eesti on nii väike ja kõik tuleb välja, siis ma mingeid detaile oma tööst avaldada ei saa peale selle, et olin/olen ühes üpris suures firmas väikese meeskonna juht. Kui ära läksin, võttis tiimi üle üks mu endine alluv ja nüüd on seal seltskonnas kõik inimesed välja vahetatud. Kes läks teisele tööle, kes lapsega koju, kes teise osakonda, igatahes on sellel uuel juhil seal nüüd oma meeskond tema poolt valitud inimestega. Mulle on mulje jäänud, et nad saavad päris hästi hakkama, meeskond töötab ja kellelgi pole vähimatki huvi seda olukorda muuta. Ehk siis see, et mina hakkan ennast tagasi sättima, ei ole kellelegi eriti meeltmööda. Kui ülemusele sellest teada andsin, imestas ta, et ma nii ruttu juba tulen ning küsis, miks ma kauemaks koju jääda ei taha. Üks kolleeg pärast rääkis, et ta oli köögis teistega arutanud, mida nüüd teha. Tiim toimib, tulemused on väga head ja kuidagi ei tahaks rutiini rikkuda.
Personalijuhi käest oli uurinud, mis võimalused tal üldse on minust lahti saamiseks. Arusaadavalt on vastuseis minu naasmisele ka meeskonna sees, sest nemad on praeguse juhiga harjunud, tema tööstiil paistab sobivat kõigile ja miks siis peakski muudatusi tahtma.
Ma tean oma õigusi ega lase ennast mingil juhul niisama lihtsalt minema lüüa. Samas tean ma ka seda, et kui ma lähen tagasi ja lõhun paljude inimeste töörütmi, siis see ei meeldi kellelegi ja mul endal on samuti üsna vastik seal olla. Miks ma selle pärast juba ette põen on see, et rasedana tööl olles oli ühe teise osakonna töötajaga täpselt sama olukord. Tuli tagasi, aga ta elu tehti nii põrguks, et ta ise loobus paari kuu pärast. Tal oli laps alles lasteaeda läinud (nagu minugi laps läheb), jäi tihti haigeks, ta pidi seetõttu tihti puuduma ja seda ei andestatud. Kuna minu osakonnas samuti kellelgi lapsi pole, siis ilmselt ootab mind sama saatus. Inimesed, kes ei mõista, kuidas nohu on väikese lapse jaoks raske haigus, ei saa kunagi aru, miks peab selle pärast kaks nädalat töölt puuduma. Mõningal määral saaksin tõesti ka kodust tööd teha, aga väikelapse ja eriti veel haige väikelapse kõrvalt on see ikka üsnagi võimatu.
Küsikski nõu emadelt, kes on sarnases olukorras olnud. Kuidas teie tööle naasmine on sujunud? Mida teha? Ma tahan tööle minna, sest mulle meeldib mu töö, aga ma ei taha sinna minna siis, kui mind sinna ei taheta.
