Ema mure: laps ütleb, tal kõht valutab ja ta ei taha kooli minna, hinded on halvad. Kuidas teda aidata?
Minu lapsel ei lähe sellel aastal koolis üldse hästi — hinded on läinud halvaks, eriti just matemaatikas. Õpetaja on mulle mitu korda kirjutanud. Laps ise ütleb, et kõht valutab ja ta ei taha kooli minna. Käisime ka perearstil, tehti analüüse, kuid kõik oli korras. Kui vaid seda kooli ei oleks — ma ju ei oska oma last aidata ja pealegi ma töötan täiskohaga ning olen õhtuks tõesti väsinud. Meie perel ei ole ka selliseid vanavanemaid, kel oleks aega ja võimalust last aidata ja nädalavahetus on ju puhkamiseks. Olen väga mures, kuid ma ei oska ka kuskile pöörduda, kirjutab murelik lapsevanem ajakirjale Märka Laps.
Õppekava on õpetajale suuniseks, kuid lapse õpetamise viisi ja vormi dikteerib ikka laps ja tema areng. Õpiraskused on esimeseks signaaliks, et last on vaja toetada. Esmalt tuleb uurida ja välja selgitada probleemi olemus. Nii võivad just füüsilised kaebused olla üheks signaaliks lapse õpiraskuste kujunemisest — näiteks puudub tal eduelamus või ei soosi keskkond õppimist. Iga laps soovib olla märgatud, edukas ja toimetulev. Nende võimaluste pakkumiseks on oluline roll kanda lapsevanema ja õpetaja omavahelisel koostööl, mis peaks põhinema avatud ja hoolival suhtumisel.
Ka õppimine on oskus, mida saab ja tuleb õpetada. Selle eesmärgi täitmisel on olulisel kohal paindlikkus, kus lapse võimed, vajadused, oskused on asetatud kõige tähtsamale kohale. Tuleb mõista, et lapse arendamine ja õpetamine saab edukalt ja eduelamusi pakkudes toimuda vaid diferentseeritud õpetamise põhimõtete järgimisel. Turvaline ning toetav õpikeskkond ja kodu ning kooli toimiv ja usaldav koostöö pakuvad lapsele kindlustunnet.
Rajaleidja keskustes töötavad professionaalsed eripedagoogid, kes aitavad hinnata lapse võimekust õppimisel. Just hindamise tulemusel saab anda soovitused nii vanemale kui ka õpetajale lapse parimaks toetamiseks erinevates ainevaldkondades. Me peame arvestama, et selliste õpiraskuste ilmnemisel tuleb koheselt kohandusi teha, kuid teisalt peab ka laps mõistma, et õppimine tähendab temapoolset pingutust ja tahtejõudu. Rajaleidja keskuses on õppenõustamise protsessis fookuses laps — last hinnatakse nii tema tervislikust seisundist kui ka kodust, kasvukeskkonnast ja haridussüsteemis toimetulekust lähtuvalt.
Rajaleidja keskused asuvad kõikides maakondades (vt www.rajaleidja.ee) ja õppenõustamise teenust osutatakse kõikides keskustes ühtsetel alustel, kaasates nii sotsiaal-, tervise, kui ka haridusvaldkonna spetsialiste. Lapsest lähtuv ja tulemuslik koos töötamine on kutsumus, mitte tüütu ja ebameeldiv kohustus. Kui üks koostööpartneritest näeb vajadust erinevalt ning koostöösse tekib seetõttu ebakõla, siis on võimalik, laps jääb abita ja vanem ning õpetaja toetuseta. Koostöö ja suhtlus sõltub erinevate organisatsioonide kultuurist ja võrdsest panustamisest võrgustikku, kus väärtustatakse üksteiselt õppimist, kogemuste vahetamist ja info jagamist.
Lastekaitse Liidule helistatakse sageli väga erinevate lastega seotud mureküsimustega. Helistajateks on nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad spetsialistid — õpetajad lasteaias ja koolis. Valisime välja paar sagedamini esitatavat küsimust ja palusime neil vastata Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juhatajal Urve Sellenbergil.
Loe pikemalt ajakirjast Märka Last!
