Hällist voodini

Kõik beebiootel ema tunnevad muret oma tulevasele lapsukesele vajaminevate asjade pärast. Ühed asuvad oma rasedusest teada saades kohe lastepoode ründama, teised järgivad vanu traditsioone ega muretse enneaegu midagi valmis.

Kuidas see ka poleks, kuid ühel teatud hetkel jõuab ikkagi kätte aeg, mil poeskäiku enam edasi lükata ei saa. Ning kui vankriga võib veel veidi oodata, siis selle eest, kuhu maimuke sünnitusmajast tulles panna, oleks ikkagi veidi varem hoolt kanda.

Kuidas õigesti valida ja sisse seada magamiskohta lapse jaoks

Mugav korv

Paljudele väikestele saab voodist tõeline kodu vähemalt mõneks esimeseks elukuuks. Ometi on lapsi, kes ei tunnista üldse voodeid. On päris võimatu varakult välja uurida, millisesse kategooria teie laps kuulub. Seetõttu võiks esimeseks optimaalseks variandiks olla väike ratastel häll või spetsiaalne kantav punutud korv.

Neid võiks ka veel seetõttu eelistada, et paljud beebid tunnevad end väga ebamugavalt voodikeses, mis on nendega võrreldes tohutult suur.

Häll või korv, kus on veidi avaram, kui seda oli ema kõhus, loovad kaitstud ja hubase tunde. Pealegi on juba iidsetest aegadest teada, et lapse kiigutamine hällis mõjub hästi ta närvisüsteemile, soodustades kiiret uinumist ning sügavat ja rahulikku und.

Lastele mõeldud mööblit täiustatakse aga pidevalt. Tänapäeval pakuvad tootjad variante, millel on üheaegselt mitmeid funktsioone. Jutt käib ratastel hällidest, mille korvi saab kantavana kasutada. Paraku pole multifunktsionaalsed mudelid just odavate killast.

Sageli kuulub komplekti juurde ka baldahhiin. Mis sellesse esemesse puutub, siis siin ei ole ühist seisukohta. Ühed peavad seda lapsevoodi juurde kuuluvaks kohustuslikuks atribuudiks, teised arvavad, et see on ebahügieeniline, tolmu koguv asjake. Tegelikult on baldahhiinil tõepoolest vaid dekoratiivne funktsioon. Vahel aga, kui teist võimalust ei ole, aitab see last kaitsta otseste päikesekiirte või lambivalguse eest, ning siis on tal küll otsene praktiline tähendus. Mis aga puutub tolmu kogumisse lapse toas, siis ka siin pole midagi hullu — baldahhiini tuleb lihtsalt sagedamini pesta, ning kõik saab korda.

Tere puidule!

Tavalist, standardsete mõõtudega lapsevoodit vajab väikene alles 3-4 kuu pärast. Ka siin tuleb valikusse suhtuda vastutustundlikult ja kaalutletult.

1. Voodi põhja kõrgus peaks olema reguleeritav. Siis ei pea ema liiga madalale kummarduma, et last voodisse panna. Lapse kasvades lastakse ka põhi allapoole, et istuma või seisma õppinud väikene end kogemata üle voodi serva alla ei kukutaks.
2. Voodi võrepulkade vahe peab olema piisavalt lai, et laps sealt välja näeks, ometi mitte nii lai, et ta oma pead sealt vahelt välja pista saaks.
3. Kuna lapsed magades palju siplevad, peaks voodi olema küllalt avar. Samas on ju ka päeval kitsas voodis ebamugav mängida.
4. Oleks hea, kui võre või võrepulgad oleksid kergesti äravõetavad. Kui laps kasvab, võib ta iseseisvalt voodisse või voodist välja ronida.
5. Lapsevoodi põhi võib olla ühes tükis või siis võreline. Viimast peetakse paremaks, sest sellel juhul saab madrats „hingata“.
6. Väga tähtis on materjal, millest voodi valmistatud on. Loomulikult peetakse kõige ökoloogilisemaks ja ohutumaks puitu. Lastemööbli valmistamisel kasutatakse põhiliselt leppa, kaske, vahtrat ja mändi. Viimane on odavam, kuid ka palju pehmem. See aga tähendab, et voodi võib suhteliselt kiiresti oma kaubandusliku väljanägemise kaotada.

Lastemööbli valik on tohutu. On voodeid koos kastidega pesu jaoks, on ka ilma nendeta. Voodid võivad olla ka hällina kasutatavad. On selliseidki, mida saab pikendada ning lapsel on võimalik seal magada 8-10 eluaastani. Valik tuleb teha vanematel.

Peamine, et lapse esimene mööbel oleks:

ohutu — lapse voodi peab kindlalt põrandal seisma;
ökoloogiline — müüjalt tuleks küsida toote hügieenisertifikaati;
mugav — ühed lapsed eelistavad kiikuvat hälli, teised — avarat voodit.

Teeme mugavaks

Voodi karkass pole kaugeltki mitte kõik, mida laps rahulikuks uneks vajab. Veel tuleb osta madrats, voodipesu, tekk ning soovi korral ääris, padi ning mänguasjad. Kõike seda on sama huvitav valida kui vooditki.

Kaitsev ääris

Et laps oma pead valusalt vastu voodiseinu ei lööks, kaitseb teda õhuke poroloonist poort, mis voodiseinte külge kinnitatakse. Seda saab osta kas koos baldahhiiniga või eraldi. Mõned äärised kinnitatakse kõigi nelja seina külge, teised on ette nähtud kolme seina jaoks. Viimane variant on ilmselt parem, kuna kõikidest külgedest suletud voodi on halva ventilatsiooniga ning lisaks pole lapsel ka mitte mingisugust väljavaadet.

Madrats

Olulise tähtsusega on ka madrats, millel laps magama hakkab. Triibuliste vatist voodikottide aeg on kaugele minevikku jäänud. Kaasaegsed madratsid valmistatakse ökoloogilistest looduslikest materjalidest ning neil on äravõetavad ümbrised, mida võib igal ajal puhtaks pesta.

Lapse madrats ei tohiks pehme olla. Sulgmadratsid, mida armastasid meie vanaemad, on pediaatrite ja ortopeedide poolt tunnistatud lapse tervisele kahjulikeks.

Jah, ega ka paljastel laudadel magamine eriti mugav pole, ja ka mitte kasulik. Seetõttu tuleks keskmise kõvadusega madrats valida. Kui rahaline seis lubab, võiks muretseda spetsiaalse ortopeedilise madratsi, mis sobib suurepäraselt skolioosi profülaktikaks. Skolioos ehk vildakselgsus on haigus, mis tabab üha sagedamini koolieelikuid. Samas ei maksa ka meelt heita, kui selline madrats taskukohane pole. Vedrudeta, naturaalse täidisega madratsid on suurepäraseks ökonoomiliseks alternatiiviks oma kallimatele suguvendadele.

Mis täidist puudutab, siis siin erilist vahet pole. Võib valida kookoskiu, tatrakestad või lausa merevetikad. Sellise täidisega madratseid loetakse hüpoallergeenseteks ning lapse tervisele kasulikeks.

Voodipesu

Siin on ainus reegel — ei mingit sünteetikat. Voodipesu peab olema puuvillasest, froteest või flanellist. Värvilt pastelne, rahustav. Patja pole üldse vaja. Arstide meelest peaks laps kuni aastaseks saamiseni selleta toime tulema.

Tekina tuleks kasutada villast või baikatekki. Peamine, et see oleks kerge ja „hingaks“. Kui laps unes rabeleb ning viskab tekki pidevalt pealt ära, ema on aga mures, et laps võib külmetada, tasuks osta spetsiaalne kott. See meenutab tavalist magamiskotti ning kaitseb kindlalt ka kõige rahutumaid rinnalapsi. Kui aga korteris pole üldiselt külm, võib ka tekita hakkama saada. Ülekuumenemine on lapse jaoks palju hullem kui külm. Samas pole ju kumbagi tarvis.

Mänguasjad

Mänguasjadega ei tasu üle pingutada. Vahel meenutab lapse voodi pigem mänguasjade kauplust kui magamiskohta. Nii hajub lapse tähelepanu, see on aga kahjulik tema närvisüsteemile. Kui väikene saab 3-4-kuuseks, võib tema voodi kohale kinnitada pöörleva muusikalise mänguasja, mida aeg-ajalt üles keeratakse.

Kui laps on kaotanud huvi ühe mänguasja vastu, võib selle teisega asendada. Umbes kolme kuu vanuselt hakkab väikene käsi sirutama asjade järele, püüdes neid haarata. Seda oskust tuleks arendada, riputades voodi kohale erksavärvilise kõristi.

Kõik mänguasjad peavad olema ohutud (ilma väikeste detailideta ja teravate äärteta), erksad (kuid ilma „mürgise“ värvita) ning kasulikud. Viimane omadus tähendab seda, et mänguasi peab arendama lapse peenmotoorikat. Veel on tähtis, et lelu oleks kergesti pestav.

Magame koos

Lõpuks tuleks veel mainida, et tänapäeval eelistavad paljud vanemad üldse loobuda lapse voodist. Nad lihtsalt võtavad maimukese enda kõrvale magama.
Arvatakse, et koos magamine lähendab ema ja last, soodustab lapse füüsilist ja intellektuaalset arengut, aitab kaasa rinnaga toitmisele ning on profülaktikaks neuroloogiliste probleemide ning imikute äkksurma sündroomi puhul.

Ei ole võimalik päris kindlalt väita, kas see kõik vastab tõele või ei. Ometi on üks asi ilmne — kasvatusprotsessis ei ole raudseid reegleid ning vanematel tuleks rohkem tugineda oma isiklikule intuitsioonile. Seetõttu, kui on mugavam magada koos oma väikesega, siis, miks mitte. Voodi aga… Sel juhul on teil õnnestunud selle pealt kokku hoida.

Allikas: Moi Rebjonok 8’2009