Eesti haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik rääkis Delfile, et õpetajate palk on praegu 2008. aasta tasemel, sest kuigi seda 2009. aastal tõsteti kaheksa protsenti, siis eelarve kärbetega võeti tõus tagasi.

Liit esitas veebruaris ettepaneku palga tõstmiseks kolme järgneva aasta jooksul võrreldes 2008. aasta tasemega 40 protsenti, et õpetajate palga miinimummäär tõuseks 2014. aastaks vabariigi keskmise palga tasemele. Seda rahandusministeeriumi palgatõusu prognoosi arvestades.

Haridustöötajate liidu soov on Rondiku sõnul, et 2012. aastaks tõstetaks palka 20 protsenti. Viimase kokkuleppe järgi peaks Rondiku sõnul haridusminister Jaak Aaviksoo esitama kava õpetajate palga alammäära tõstmiseks valitsusele esmaspäeval, 5. septembril. “Mida minister seal täpselt välja pakub, ei tea,” ütles Rondik.

Noored ei taha õpetajaks minna

Kui õpetajate soovidele tullakse vastu, siis on ülikoolist tulnu palk esimest korda õpetajana kooli uksest sisse astudes 2014. aastal vähemalt vabariigi keskmine palk. Praegu töötavad õpetajad aga palka arvestades väga suure koormusega. Rondik märkis, et õpetajad töötavad 35 tunni asemel, mis lepingus kirjas, 50 tundi nädalas. Uue õppekava kasutusele võtmisega kasvab õpetajate töömaht tema sõnul veelgi.

“Pole võimalik entusiastide ja pensionäride varal lõpmatuseni sõita, aga praeguse palgaga noored ei tule,” ütles Rondik. “Meie tahame, et kooli tuleksid noored, kes tahavad seal töötada, ja saaksid selle raske töö eest väärilist palka,” lisas ta.

Tartu maakonna haridustöötajate AÜ esimees Lii Siim rääkis Delfile, et kevadel käisid ametiühingu juhatus ja volikogu haridusministeeriumis läbirääkimistel, kus uus haridusminister Jaak Aaviksoo teadvustas probleemi, et õpetajatel on liiga madal palk, kuid ei näinud siiski võimalust raha juurde saamiseks. “Õpetajad jätkavad nõudmisi ja leiavad, et nad on täiesti alaväärtustatud ja alatasustatud praegu,” lausus Siim.

Õpetajate töökoormus kasvab, kuid palk ei jõua sellele järele. “See ei ole normaalne, milliste tööpingetega nad peavad töötama ja nii väikse palgaga,” ütles Siim ja lisas, et suure töökoormuse ja väikse palga tõttu ongi õpetajatest puudus. “Noored ei tule kooli, tingimused on väga rasked, üha raskemaks läheb, seoses uute õppekavadega, see võtab kohutavat lisaenergiat, lisatööd,” rääkis Siim.

Õpetajad valmis streikima

Uued läbirääkimised algavad septembris ja omavalitsusi ning ministeeriumi on Siimu sõnul teavitatud ka sellest, et kui õpetajate palgad ei tõuse, siis on nad valmis streikima. “Niimoodi jätkuda enam ei saa,” kinnitas Siim.

Esialgu võivad läbirääkimised alata Siimu sõnul 10-protsendilisest tõusust. “Me ei saa end praegu võrrelda Euroopa keskmisega, kus [palk] on üle 2000 euro. Kui saaksime esialgu niigi palju, et palk kasvaks 10-15 protsenti, [võiks rahul olla,]” selgitas Siim.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva ütles Delfile, et palgaläbirääkimised on praegu veel avamata ja tavapäraselt selguvad pedagoogide palga alammäärad kas aasta lõpus või aasta alguses.

“Pedagoogid saavad palka riigieelarvest, mis käib kalendriaasta kaupa, mitte õppeaasta kaupa. Seepärast ei ole keset kalendriaastat pedagoogide palkade alammäärasid tavaliselt muudetud,” rääkis Ladva. Õpetajatele lootust andma ega seda ära võtma Ladva ei hakanud.

Eesti haridustöötajate liidu ja haridus- ja teadusministeeriumi vahel 13. jaanuaril 2011 sõlmitud kokkuleppe järgi on 2011. aastal õpetajate palga alammäär nõnda: noorempedagoogidel 608,18 eurot (9516 krooni), pedagoogidel 644,04 eurot (10 077 krooni), vanempedagoogidel 736,07 eurot (11 517 krooni) ja pedagoog-metoodikutel 888,88 eurot (13 908 krooni).

2010. aasta keskmine ja 2011. aasta I kvartali keskmine palk oli Eestis 792 eurot (12 397 krooni).