Imiku imeline uni

Kui me vaid teaks, mis toimub meie pisikeses ajal, mil ta kui inglike oma voodikeses magab? Magades sorteerib lapse aju välja eelnevalt läbi elatud emotsioonid ning salvestab kogemused. Seetõttu on väga oluline, et lapse uni oleks korrapärane. Sest lapsed kasvavad, õpivad ning koguvad uusi jõuvarusid justnimelt magades.

Fakte imiku une kohta

• Sündides on lapsel 100 miljonit närvirakku, mis ei ole omavahel ühenduses. Kuna paljud närvirakkude ühendused kujunevad välja magamise ajal, on eluliselt oluline, et imik saaks esimestel elunädalatel ja kuudel piisavalt täisväärtuslikku und.
• Uuringud näitavad, et magamine on ülioluline lapse kesknärvisüsteemi arengus.
• Lapse aju on esimese kahe elukuu jooksul aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil. Sel ajal veedab imik 70 % oma ajast magades. Seetõttu on hea ja täisväärtuslik uni oluline lapse loomupärases arengus ning ajutegevuses.
• Uued närviühendused ajus tekivad keemiliste protsesside tulemusena ainult magamise ajal, kui aju ei võta vastu ühtegi välist reaktsiooni.
• Kasvuhormoonid vabanevad peamiselt magamise ajal.
• Magamine aitab tasakaalustada aktiivsuse taset erinevates närvisüsteemi osades, hoides ajutegevust aktiivsena. Magades elab laps mitmeid kordi uuesti läbi eelnevalt ärkvel olles kogetud asju. See mehhanism aitab lapsel mäletada mängimiseks ja õppimiseks vajalikke oskusi.
• Erinevalt täiskasvanutest, kelle uneaeg koosneb viiest faasist, on beebidel ainult kaks unefaasi: aktiivne uni ning sügav uni. Täiskasvanute uni areneb igas järgnevas faasis edasi kuni kõige lühema faasini, kus nähakse unenägusid. Beebide unetsükkel on täiskasvanute omast palju lühem.
• Iga laps ärkab öö jooksul mitu korda üles, et üle minna ühest unefaasist teise. Kui ülemineku ajal ei esine ühtegi teist stiimulit (liiga külm või kuum temperatuur, lärm, märg mähe, näljatunne), jääb laps uuesti magama.
• Vastsündinud laps jääb regulaarselt magama ema süles rinnaga toitmise ajal, tundes ema soojust ja lõhna. Selleks, et aidata lapsel ka teistsugustes tingimustes magama jääda, tuleb luua ja säilitada uus lapsesõbralik rutiin — panna imik pärast toitmist hälli või lapsevoodisse, õpetada teda kaissu võtma pehmet mänguasja või tekki peale panema
• Vastsündinud ning väikesed lapsed ei ole võimelised eristama ööd ja päeva, mistõttu tuleb neil aidata regulaarselt öö ja päeva erinevusi mõista.
• Magamine mõjutab lapse tujusid, käitumist, tähelepanelikkust, keskendumisvõimet, samuti on lapse unega seotud ka paljud last ümbritsevad inimesed. Une tähtsuse mõistmine ja väärtustamine lapse arengus ei ole oluline ainult lapsele endale, vaid ka tema vanematele.
• Unega seotud uuringud näitavad, et laste vähese une põhiliseks reaktsiooniks on nutmine, ärrituvus ning erutuvus, mitte tavapäraselt eeldatud väsimus ning unisus.
• Kestvad unehäired võivad lõpptulemusena nõrgendada sidet lapse ning tema vanema/hooldaja vahel. Kui vanemad on väsinud, ei suuda nad lapsega veeta väärtuslikku aega, millel võib omakorda olla kahjustav tagajärg lapse psühhomotoorsele arengule.