Grišakov kirjutab, et just põhjamaade pealinnades silma hakkav kesklinnas elavate laste tõusutendents viimase kümne aasta jooksul on tingitud peamiselt sellest, et vanemad saaksid jätkata oma senist elustiili: "30 ringis lapsevanematele on vanemahüvitise suurus ja vanemapuhkuse pikkus vaid üks nüanss valiku tegemisel. Märksa suuremat rolli mängib võimalus jätkata senist elustiili sellega seotud elukeskkonnas. Pika vanemapuhkuse korral kardavad emad ja eriti isad eelkõige eraldatust, kesklinna jäämine tundub aga olevat võimalus säilitada vaimne tervis ja kontakt eelmise eluga."

Mõtteviis, et lastega pered peaksid elama eeslinnas või maal, on visa kaduma. "Modernistlik mõtteviis, et lapsesaamisele peab perekonnas järgnema autoost ja eramaja rahulikus rohelises piirkonnas, on visa kaduma," nendib Grišakov. "Sellele vaatamata on üha rohkem vanemaid, kes teevad perekonda luues teadliku otsuse ka edaspidi kesklinna elama jääda."

Loo autor loeb ka ennast tänapäeva latte-vanemaks. Ta toob välja kesklinnas kasvava lapse eelised: "Kontakt loodusega on oluline, kuid aastaajad vahelduvad kaunilt ka kesklinna parkides. Linnakeskkonnas õpib laps ka liiklusohtusid varakult tajuma ja, mis kõige olulisem, näeb enda ümber mitmete elualade, eri eas ja erinevat keelt rääkivaid inimesi. Tallinna kesklinn pole küll globaalne küla, kuid abiks seegi. Hirmutav on mõte olla ümbritsetud ainult sarnase tausta, vanuse ja maailmavaatega inimestest. Kesklinn ei pruugi olla mitmekesine looduslikult, kuid on seda kindlasti eluoluliselt."

Naisteka lugeja, kus kasvavad/kasvasid sinu lapsed? Kas oled oma valikutega rahul?