Kõik, mida pead sünnitusest teadma: alates valmistumisest lõpetades valu vaigistamisega

KODUTOHTER: Paljud naised, kel lapsed juba täiskasvanud, mäletavad veel nõukogudeaegset sünnitusmaja: laps viidi ära kohe peale sünnitust ja kindlatel kellaaegadel toodi sööma kärutäis ühesugustes pleekinud tekkides pampe. Isasid ligi ei lastud ning lõikelilli palatisse ei lubatud. Uurime Ida-Tallinna naistekliiniku ämmaemandalt Mariliis Hundilt, kuidas asi tänapäeval käib.

Kui naisel on menstruatsioon ära jäänud ja kodune rasedusproov osutub positiivseks, peaks ta panema kinni aja ämmaemanda vastuvõtule.

Kodutohtri veebruarikuu teemad

* Miks süda tööga jänni jääb

* Peata pidev väsimus

* Kurk jälle valus

* Läbi elu tervete hammastega

* Paariteraapia: armastus on tegu!

* Luubi all luud ja liigesed

* Vanamoodi toidulaud veidi uutmoodi

* Miks sa kukud?

* Tundliku naha hooldus

* Sündimise ime

“Tänapäeval saadetaksegi lapseootel naine esimese valikuna ämmaemanda hoole alla. Ämmaemand tuvastab kõigepealt raseduse ja võtab naise arvele; teeb ultraheli, kus määratakse raseduse suurus, tehakse kindlaks, kas rasedus on emakasisene (et välistada emakavälist rasedust) ning kas tegu on üksik- või mitmikrasedusega, ja pannakse paika esialgne sünnituskuupäev. Hea aeg rasedusega arvele tulekuks on 6.–9. nädal, sest siis on tulevasele emale ultrahelis näha ka loote südametöö,” selgitab Mariliis Hunt.

Kõigepealt peab naine andma erinevaid analüüse. Tehakse vere- ja uriiniproovid ning antakse kätte saatekiri esimese trimestri ultraheliuuringuks. “Esimesel trimestril toimub sõeluuring, mis koosneb ultraheliuuringust ja vereseerumi uuringust. Ultraheliuuringu käigus mõõdetakse loote kuklavolti, südame löögisagedust, vaadatakse ninaluu olemasolu ja teisi markereid. Ultrahelis saadud mõõtmistulemuste ja veremarkerite põhjal tehakse raseda esialgne riskikalkulatsioon ja selgitatakse, kas oleks vaja teha lisauuringuid. Suure riski korral on võimalik teha koorionbiopsia (platsenta rakkude võtmine) ja looteveeuuring. Kui lõpuks selgub, et tegemist on Downi sündroomi või mõne muu kromosoomhaigusega, saab naine ise otsustada, mida teha edasi,” räägib ämmaemand.

Aktiivne lapseootus

Muidugi tahab enamik vanemaid teada oma lapse sugu. “Raseduse keskel (20.–21. nädalal) tehakse ultraheli, kus uuritakse loote anatoomiat. Siis loetakse üle sõrmed ja varbad, vaadatakse üle kogu anatoomia, hinnatakse lootevee kogust, samuti määratakse platsenta asetus ning nabanööri kinnitumine, ja kes soovivad, saavad teada ka lapse soo,” ütleb Mariliis Hunt.

Kui on normaalne rasedus, siis jälgib seda ämmaemand, kuid vähemalt kaks korda raseduse jooksul kontrollib naise ja loote tervist ka naistearst. Riskirasedad, kellel on tekkinud rasedusaegsed probleemid või esineb mõni raseduseelne haigus, käivad jälgimisel nii ämmaemanda kui ka naistearsti juures, kes teevad koostööd.

Kuidas peaks sünnituseks valmistuma? Mis tähendab teadlik sünnitus? Millised on võimalused valu leevendamiseks? Mis toimub kohe pärast sünnitust? Mis on sünnitusjärgne depressioon? Sellest kõigest saab lugeda veebruarikuu Kodutohtrist.