Koolikoormus vajutab lapse lössi
Kuidas siis hoida lapse tervist ning garanteerida talle seejuures vajalik teadmiste kvaliteet ja hulk?
Esiteks on viimase 15-20 aastaga suuresti muutunud kooliprogrammid. Tänastel lapsevanematel on raske aru saada, millises koguses teadmisi saavad nende lapsed ja kuidas neid õpetatakse.
Täiesti teistsugused on ka kaasaegsed lapsed ise. Nagu näitavad uuringud, pole tänastel 6-7-aastastel õppeaja alguseks veel kõik need ajufunktsioonid välja kujunenud, mis vastutavad kirjutamis-, lugemis- ja arvutamisoskuste eest.
Selline laps pole võimeline kokku panema oma koolikotti, ta ei suuda otsustada, millises järjekorras peaks tegema koduseid ülesandeid jms. Paljude jaoks valmistab raskusi kirjutada tahvli pealt maha ülesanne või jälgida vihikus taandridu. Tuttav situatsioon, kas pole?
Loomulikult ei tähenda see, et laps polegi võimeline õppima. Kuid tema aju saab edukalt „järelvalmida” vaid õigesti valitud koormuse puhul. Tänapäevane õpetussüsteem ei võta aga arvesse nooremate klasside õpilaste aju eripära.
Lapsevanemad nõuavad samuti oma lapselt teadmisi kõikides ainetes. Kooli esimestest päevadest peale on nad õpetaja, mitte lapse poolt: „Ta ei püüagi”, „Ta on laisk”, „Ta peab rohkem õppima”… Nad isegi ei ürita olukorras selgust luua.
Ning tagajärjed? Juba 7-8-aastane laps satub kroonilise halvasti õppija staatusesse. Sellest tingitult kaotab ta igasuguse huvi õppimise vastu ning saavutusi ja edu ei tasugi loota.
Erilised lapsed
Teiseks ülekoormuse põhjuseks on see, et kooliprogrammides ei ole arvestatud temperamentidega ega ka sellega, kuidas laps informatsiooni vastu võtab.
Nii näiteks vajab aeglane melanhoolik mõnikord kaks korda rohkem aega, kui õpetaja seda talle võimaldada saab. Kui teda kiirustama hakata, halveneb tunduvalt töö kvaliteet. Nende laste vanematele soovitavad psühholoogid üritada võimaluse korral „ette rutata”, see tähendab püüda lapsele selgeks teha teemad, mis ootavad alles ees. See võimaldab tal end tunnis kindlamana tunda.
Nägemismäluga õpilasel on aga raske vastu võtta suurt hulka informatsiooni kuulmise abil, ning kui õpetaja ei kasuta tabeleid, skeeme ning jooniseid, ei suuda selline laps materjali omandada.
Veel üheks riskigrupiks on õppimiseks psühholoogiliselt ette valmistamata lapsed. Neid märkab juba vestluse ajal: mõned neist ei suuda koostada seotud jutustust pildi järgi, teised räägivad õpetajaga nagu oma eakaaslasega või pole üldse võimelised kehtestatud reegleid järgima. Nendel lastel on väga raske õppima asuda, eriti kui nad pole vee seitsmeaastasedki.
Uuringud on näidanud, et 20-40%-l lastest halveneb tervis seoses kooli minekuga. Riskigruppi satuvad lapsed, kellel esineb kroonilisi haigusi või need, kes kannatavad ülemiste hingamisteede haiguste all sagedamini kui 4-5 korda aastas. Süvaõppega koolides on riski all lapsed, kellel on südamehäired, astma jmt — on oht, et nad ei pea suurele koormusele vastu.
Kuidas koormust vähendada
Lapsele kooli otsides tuleks järele uurida, milliste programmide järgi käib õppetöö, millised on valikained, mitu tundi päevas on igas klassis.
Mõelge läbi, milline on lapse tee kooli ja tagasi — ideaalis oleks see 10-15 minutit käimist. Keha saab pärast pikka istumist vajaliku soojenduse, pilk langeb sügislehtedele kõnniteel või pilvedele — silmad ja aju puhkavad…
Äärmisel vajadusel saab koolis viibimise aega lühendada:
• Täiendav puhkepäev arsti soovitusel.
• Üleviimine koduõppele (tavaliselt tervislikel põhjustel). Nii võib laps käia mõningates tundides, osa aineid aga õppida kodus.
Ülekoormusele viitavad sümptomid
1. Laps keeldub pidevalt kooli minemast või läheb sinna ilmse vastumeelsusega.
PÕHJUSED: Psühholoogiline tõrge õpetaja või klassikaaslastega suhtlemisel või siis liiga suur õppekoormus.
MIDA TEHA? Pöörduge põhjuste väljaselgitamiseks ja lapsele abi saamiseks psühholoogi poole. Rääkige õpetajaga.
2. Laps käitub pärast kooli ebatavaliselt: on kapriisne, loid või ülierutuv.
PÕHJUSED: Seda juhtub sageli kooliga harjumise perioodil. Jälgige last paari-kolme nädala jooksul — kas päevarežiim on tema jaoks jõukohane, kas ta suudab omandada kooliprogrammi.
MIDA TEHA? Kui tema käitumine ei lähe paremaks, pöörduge psühholoogi poole.
3. Õpetaja kurdab, et laps on hajameelne, teeb hooletusvigu, ei täida nõudmisi ning kohati käitub ebaadekvaatselt — jalutab tunni ajal klassis ringi jms.
PÕHJUSED: Need sümptomid võivad viidata sellele, et laps pole veel kooliks valmis või on tema ajustruktuuride funktsioonid veel kasinad.
MIDA TEHA? Laps vajab abiprogrammi või õpetuse süsteemi vahetust.
4. Last kimbutavad üha sagedamini ülemiste hingamisteede haigused või on tal ägenenud kroonilised haigused.
PÕHJUSED: Pinge, mille on tekitanud üle jõu käiv õppimine, hakkab ilmnema haigustes. Sageli reageerivad selliselt vastutustundlikud, kannatlikud ja hästi õppivad lapsed.
MIDA TEHA? Pöörduge kogenud lastearsti või arsti poole, kes on teie last pidevalt jälginud tema krooniliste haiguste tõttu. Lisaks ravile tuleks lapsele määrata leebem režiim.
5. Laps magab halvasti, ta kurdab peavalusid, tekkinud on neurootilise iseloomuga sümptomid: lihasetõmblused, kogelemine, öine voodimärgamine.
PÕHJUSED: Lapse nõrgaks kohaks on närvisüsteem. Võimalik, et ta on jäetud üksi koos oma kasvavate raskustega ning tunneb survet nii koolis kui ka kodus.
MIDA TEHA? Pöörduge terviseprobleemide lahendamiseks neuroloogi või terapeudi poole. Konsulteerige ka psühholoogiga.
6. Laps tunnetab aeg-ajalt tervet „tööväsimust”. Õppeedukus, käitumine ja tervis on normis.
PÕHJUSED: Teil on vedanud, laps on koolis kohanenud ning tal õnnestub vältida ülekoormust.
MIDA TEHA? Enne, kui hakata midagi tema elukorralduses muutma (lisama kooliväliseid tegevusi jne), pidage nõu spetsialistiga.
NÕUANDEID LAPSEVANEMATELE
