Lapsevanemate kulud olid erinevad, alustades paarikümnest ja lõpetades mõnesaja euroga — eks ka hobisid on mitmesuguseid ja kunstiring ja võimlemine on ilmselgelt odavam kui näiteks ratsutamine või keeltekool. Lastetoetuse eest saadavaid trenne ja huviringe on aga vaid käputäis — enamus neist maksab ikka kõvasti rohkem. Ka lapsi pole igas peres ühe palju, nii et lapsevanematel, kel kodus kaks-kolm või enam last, on kulutused märkimisväärselt suuremad.

Isegi kui trenn ise väga palju ei maksagi, läheb suurem osa rahast varustusele. Jalgpalli taguvad poisid vajavad vormirõivaid ja jalg kasvab igal aastal tossust välja. Kulukas on ka see, kui laps tantsib peotantsu — kleidid, kingad ja muu varustus pole just väga odavad. Sama lugu on trennilastel suviste trennilaagritega - kuidas sa ütled lapsele, et ta ei saa sinna minna, kui kõik teised trennikaaslased lähevad?

“Kas paljulapselised pered, kelle rahaline seis ei ole ju enamasti kiita, üldse saavad oma lastele midagi koolivälist lubada!?” imestab üks kommenteerija.

“Meil kulub ligi 140 eurot kuus keele ja kunsti peale… Aitäh, riik, 19 euro eest,” lisab teine.

Näib, et laste kasvatamine on tõepoolest kallis lõbu. Veab neil, kelle kool tasuta treeninguid ja huvialaringe pakub. On äärmiselt kahju, et väga paljude laste huvisid ja talenti pärsib rahapuudus ja piisav riigipoolne toetus.