Lapsevanem - Kui pikk hakkab olema teie lapse koolitee ajaliselt ja kas tal tuleb palju sõiduteid ületada? Meie kinnitasime lapse koha koolis, mis ei ole meile asukohast kõige lähem, aga saab ta sinna siiski ühe transpordivahendiga ja koolitee kestab sõltuvalt liiklusest 15-20 minutit. Sõita tuleb trolliga. Ületada tuleb sõiduteed ühelainsal korral. Oleksin muidugi soovinud, et laps saaks minna kooli soovi korral ka jalgsi.
Valitud kool jättis väga hea mulje ja trolliliiklus on muidugi tihe, pikalt oodata ei tule. Kuidas teil kodu ja kooli asukoha suhtega on?

Huntkriimsilm — Kas ma teeksin kellelgi liiga, kui ma ütleks, et kool pakub teenust maksumaksja raha eest. Hetkel vajaksin mina lapsevanema ja maksumaksjana seda väärtuslikku teenust Nõmmel. Mitte kiusu pärast, vaid sellepärast, et mu laps saaks jala kooli ja koju, et tal säiliks kodukoha-turvalisus ning kasvõi selle pärast, et ta saaks peale kooli klassikaaslastega mängida — kodu ümbruses.

Kas oleks liiga palju tahta, kui kool tuleks vastu ja avaks mõne klassi veel — kui mina veel koolis käisin, olid ka C ja D klassid, ning isegi õhtune vahetus. Kui ma pean valima, siis ilmselgelt eelistaksin ma õhtust vahetust pikale bussisõidule. Ja mis siis nüüd oleks õudsem, kas see, kui õpetaja tuleks sinna piirkonda tunde andma kus on lapsed, või kui lapsed sõidaksid kokku sinna kooli, kus on juhuslikult (kahjuks see ei ole juhus) vabu kohti.

iviran — Linnavalitsuse esmane prioriteet on käima panna turvalised koolibussid, mis hakkaksid lapsi koolidesse sõidutama ja tagasi koju, nii nagu mujal maailmas see ammu on olnud. Kas kusagil Euroopas tuleks selline laste väntsutamine kõne alla. Lapsevanemad saavad trahvi, kui näiteks kümneaastane laps on järelvalveta. Meil näikse normaalne olevat, et seitsmeaastased on juba täiesti iseseisva elu peal.

Kägu — Kas keegi oskab öelda, on meil olemas üldse selline organisatsioon nagu lastekaitse. Määrus on ju inimvaenulik. Jutt ei ole ju kooliks ebaküpsetest lastest, vaid vabalt lugeda, kirjutada ja arvutada oskavatest. Ja on ära võetud nende õigus saada vähemalt üht liiki transpordivahendiga kooli. See on ju karjuv ebaõiglus laste suhtes. Täiskasvanul on tegu selle linnaliiklusega, aga siin ju tegemist äsja lasteaiast tulnutega. Kas tõesti oli linnavalitsusel plaanis tekitadagi koolide defitsiit. See õnnestus oivaliselt

Kasutaja - Eelistaksin siiski, et koolid oleksid jaotatud linnaosade järgi piirkonnakoolideks. Nt kõik kesklinna koolid on kesklinna laste piirkonnakoolideks, kõik Nõmme koolid Nõmme laste piirkonnakoolideks ning linn oleks kohustatud kõigile lastele linnaosa piires koolikoha võimaldama. Siis oleks linnaosa piires võimalik siiski ka teatud valik (põhiline HA argument, puhas demagoogia muidugi, aga olgu siis peale). Eliidihulluses vaevlevate jaoks võiks siis jätta mõned piirkonnavabad koolid — Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum ja Reaalkool näiteks. Nagu Tartus on Miina Härma Gümnaasium.
Praegu on linn lihtsalt vana rasva peal elanud — amortiseerinud hiigelkoolihooned Mustamäel ja Lasnamäel tuleb ju kellegagi täita. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on linna äärde ikka päris palju elumaju ehitatud. Kus on Kakumäe või Veskimöldre Põhikool, küsin ma? Tekkinud on uued asumid, aga infrastruktuuri pole. Linnaosakoolide piirkonnastumine tekitaks linnale kohustuse koolivõrku arendada, koolide taset ühtlustada. Praegu lastakse süsteemil minna isevooluteed, kuid kannatajateks on loomulikult lapsed.
Aga kogu selle süsteemi aluseks on elukoharegistreeringu kontrollimise võimekus, mida Tallinnal pole. Ei jaksa praegu otsida, millisele riigi või KOV asutusele see kohustus on pandud. Selge on aga see, et praegu rikuvad paljud inimesed seadust, aga kuna järelvalve on puudulik, siis vohavad võltssissekirjutused karistamatult.

Lapsevanem — Sel aastal ei puuduta konkureerimine enam mitte ainult neid kesklinna koole, vaid ka kõige tavalisemaid, ja on piirkondi, kus tavalisel lapsel polegi enam kuhugi minna.
Minu arust on asi üle mõistuse jabur ja ma olen sügavalt õnnelik, et mul ükski laps sel aastal kooli ei lähe. Ta oleks ilmselt üks nendest, kes oleks praegu koolikohata.

Ta luges paar aastat tagasi kooli minnes hästi, kirjutas (õhinal, aga vigadega, mis on abs NORMAALNE eelkooliealise ja ka esimese klassi lapse puhul). Arvutas (vahel veidi valesti, 3+5 VÕIS vabalt olla mõnikord 7). Kella keeldus tundmast, filosoofilistel teemadel diskuteerimast, mäng oli elus täiesti primaarne, üldiselt lapselikult vastutustundetult tuulepäine.

Tavaline kodulähedase kooli kandidaat. Ja ma kujutan täie traagikaga ette, kuidas me oleks saanud ümberkaudsetest koolidest eitavaid vastuseid. Siit perekoolist on lugeda, et nendest meile kõige lähematest koolidest saadi sel aastal ridamisi eitavaid vastuseid. Ja ma EI kujuta ette, et ta MÄÄRATAKS kuhugi ei-tea-kuhu kooli, kuhu laps ise minna ei suuda. Sest 7-aastane ON liiga väike, et ise linnas liigelda. Ja mida peaks ülejäänud perekond ette võtma? Poole kohaga tööle, et esimesel poolaastal last kooli saata ja sealt tuua??? Isegi pikem sõit 1 transpordivahendiga ja suurema tee ületus on sellistele alguses raske ja hirmutav.

Tookord sai ta VHK-sse, sest sel oli vanem laps ees. Mujale ma ei proovimudki temaga, tagavaravariant on kodule lähim kool. AGA, vaatamata sellele, et seitsmeselt oli ta selline, et eliitkooli katsetele polnud temaga asja, et ta oli kooli minnes paras otu,, saab seal täna väga hästi hakkama. Pole probleeme inglise keele süvaõppega, juba räägib, kui vaja, õigekiri oli teiseks klassiks parandusõppe toel pea veatu, matemaatikat paneb nagu pohli, see on üks lemmikutest. See näitab katsete ja tegeliku võimekuse suhet suurema jao laste puhul. Ei maksa arvata, et kesklinna koolidesse saanud on ainsad võimekad ja teised pole seda sugugi. Aga see selleks.

Minu arust on selleaastane süsteem täiesti inimvaenulik ja just taoliste ’tavaliste’ laste koha pealt, kellele peaks olema garanteeritud koht kodulähedases koolis. Ma olen kahel käel poolt, et kesklinnas on 4-5 süvaõppega kooli, aga kõik need lapsed, kes sinna ei saa või et taha, peaksid käima kodule lähimas koolis. Ja iga kodu lähedal peaks koolides olema just nii palju klasse, kui on seal kandis lapsi. Mitte et Nõmmelt või kesklinnast koobertatagu Lasnamäele, sest sealsetesse koolidesse ei jätku eesti lapsi. Pandagu need koolid siis kinni, sest ega sinna eestlasi kunagi enam juurde ei tule, ja tehtagu mujale nii palju klasse kui vaja. Rahvastikuregistri andmed on ju olemas ja inimesed nii massiliselt ei koli. Peaks ju olema paar aastat võimalik ette näha ja samme astuda.

Ja kui selgub, et sel aastal peavadki lapsed hakkama karupees koolis käima, siis tuleks teha kodanikualgatus Kodukoolid tagasi!