Last saada pole kunagi hilja
Sünni ime
Arvamus, et hilised lapsed on andekamad, on tegelikult seotud vanemate suhtumisega nendesse. On ju selge, et mida rohkem lapsega tegeldakse, seda suurem on tõenäosus avastada temas peituvaid andeid.
Füsioloogiliselt saabub optimaalne aeg sünnitamiseks 22-aastaselt. Kuid psühholoogiliselt ja emotsionaalselt on ema selleks valmis 10 aastat hiljem, see on siis 30-35-aastaselt. Võib-olla sellepärast langevadki üle 30-sed emad harvemini depressiooni ning pööravad suuremat tähelepanu rasedusele ja lapse kasvatamisele.
Küpsed naised planeerivad oma rasedust, teevad läbi hädavajalikud uuringud, külastavad regulaarselt arsti ning täidavad kõik tema soovitused.
Arvatakse ka, et hiline rasedus ja sünnitus teevad naise nooremaks. Ja see on tõepoolest nii. Põhjus peitub naissuguhormoonides — östrogeenides. Need toniseerivad lihaseid, tugevdavad luid ning vähendavad hüpertooniasse haigestumise riski. Rasedus ja oma hilise lapse rinnaga toitmine on naisele teise nooruse aeg.
Hilisel sünnitusel on ka teisi eeliseid. Pärast seda saabub menopaus hiljem ning kliimaks möödub kergemini. Lisaks alaneb kolesteroolitase ning väheneb insuldi ja osteoporoosi risk.
Hilisel emadusel on ka miinuseid
Kahjuks on hilisel emakssaamisel ka omad miinused. Ning mitte asjata ei tee arste murelikuks hiliste sünnitajate kasvav arv. Esiteks on see seotud sellega, et täiesti terveid üle 30-seid naisi jääb aina vähemaks. Selles eas kimbutavad neid kroonilised haigused ning sugulisel teel edasi antavad infektsioonid.
Probleemiks on siin munarakk, mis on äärmiselt tundlik väliste faktorite suhtes. Sellesse koondub kogu info elu jooksul esinenud haigustest. Seetõttu peab olema väga ettevaatlik ning konsulteerima arstiga, kui naisel on probleeme südame-veresoonkonna, neerude või kilpnäärmega või kui ta põeb diabeeti. Risk võib osutuda suuremaks kui tõenäosus sünnitada terve laps.
Teatavasti suureneb üle 35-aastastel naistel emakavälise raseduse protsent, aga ka pärilike haiguste ja loote kromosoomanomaaliate arv. Geneetikud soovitavad kõikidel selles eas naistel teha läbi spetsiaalne uuring, veendumaks, et lapsel pole pärilikke haigusi. On ju teada fakt, et 70% Downi sündroomiga lapsi on sündinud just selles vanuses naistel.
Suurt ohtu kujutavad haiged kromosoomid, milliseid sigineb aastatega aina juurde: 35-aastaselt — 1%; 38-aastaselt — juba 2%, 45-aastaselt — üle 10%.
Hilise raseduse ja sünnituse ajal tekivad sagedamini tüsistused. See on seotud teatud hormoonide puuduliku tootmisega või kudede muutustega.
Sagedasemad tüsistused on enneaegne sünnitus või ülekantud rasedus, gestoos, enneaegne lootevee puhkemine, sünnitustegevuse nõrkus.
Loote hüpoksia ehk hapnikupuudus, mis enamikul juhtudel nõuab keisrilõikust, tekib eakamatel esmasünnitajatel 7 korda sagedamini kui noortel. Aastatega muutuvad koed vähem elastseks, sealhulgas ka emakas ise. Sünnitusteed avanevad halvemini, pea surub vastu nabanööri, tekitades lootele hapnikupuuduse. Seetõttu tehaksegi sellises vanuses esmasünnitajatele keisrilõikus.
Ka pärast sünnitust võivad tekkida mitmesugused tüsistused: verejooksud, infektsioonid ning komplikatsioonid imetamisel. Paljusid probleeme on aga täiesti võimalik vältida, kui suhtuda rasedusse täie vastutustundega ning teha läbi kõik vajaminevad uuringud.
Valmistumine emakssaamiseks
2-3 kuud enne rasestumist peaks olema välja ravitud kõikvõimalikud haigused ning läbitud kõik uuringud. Ei tasu edasi lükata ka selliseid arvatavaid pisiasju nagu ravimata hambad või sagedased külmetushaigused.
Umbes pool aastat enne rasestumist tuleb loobuda kahjulikest harjumustest — eriti ohtlik nii ema kui ka lapse tervisele on suitsetamine.
Enne rasedust tuleb normaliseerida kehakaal ning alustada organismi harjutamist füüsilise koormusega. Arstid soovitavad ujumist, võimlemist selleks, et anda kudedele tagasi nende kaotatud elastsus.
Geneetilised uuringud
Kui kromosoomanomaaliate risk on suur (vanus üle 40, anomaaliad eelmistel lastel), tuleb käesoleva raseduse ajal tõepoolest läbi teha kõikvõimalikud tänapäeval tehtavad uuringud.
Naised, kes on otsustanud hilise sünnitamise kasuks, ei peaks kahtlema oma otsuse õigsuses. Iga naine on valmis saama emaks alles siis, kui ta selleks valmis on.
Täiskasvanud naistest saavad vastutustundlikumad ja kannatlikumad emad. Ja kui rasedus on planeeritud, naine terve ning täis jõudu ja tahtmist kinkida lapsele elu, siis mööduvad nii hiline rasedus kui ka sünnitus suurepäraselt ning jätavad endast järele vaid õnnelikud mälestused. Ning laps, kes sünnib, on ümbritsetud suure hoole ja armastusega.
Allikas: Minu Laps
