Lasteabitelefoni argipäev: tere, mul on mure, aga palun ärge sellest mu vanematele rääkige...

Mis probleemidega lasteabisse helistatakse?
Lasteabitelefoni argipäev: tere, mul on mure, aga palun ärge sellest mu vanematele rääkige...
Photo by Joel Overbeck on Unsplash

„Lasteabitelefon, tere! Kuulan teid."

„Ma ei tea kas ma pöördusin õigesse kohta...,"

„Ma ei tea kas see on üldse probleem...,"

„Ma ei tea kas te saate mind aidata...," „Mul on mure..."

Selliseid pöördumisi tuleb lasteabitelefoni töös ette iga päev. Helistajateks ja kirjutajateks on nii lapsed, vanemad, naabrid kui ka teised tähelepanelikud inimesed ning spetsialistid erinevatelt elualadelt. Ükskõik millise küsimusega tegu on, vastuseta ei jää keegi. Mõnikord saame vastata koheselt, vestluse käigus, teinekord tuleb infot veidi täpsustada ja tagasi helistada. Vahel on inimesel vaja head kuulajat ja kaasamõtlejat ning koos arutades jõuame sobiva lahenduseni.

Teemadering, millega lasteabitelefoni poole pöördutakse, on väga lai. Julgustamaks see loo lugejaid murelikus olukorras lasteabitelefoni poole pöörduma, toome näiteid erinevatest teemadest, millega nii lapsed kui täiskasvanud kõige enam pöörduvad:

  • Nii laste- kui vanemate vahelised kehvad suhted (ka suhted vanavanematega)
  • Kiusamine lasteasutuses või kodus (kiusajateks teised lapsed, õpetajad lasteaias või koolis, õed-vennad või muud sugulased)
  • Emotsionaalne ja/või füüsiline vägivald nii lapse kui täiskasvanu suhtes
  • Laste kodust ära jooksmine
  • Vanemate koju mittetulemine (pidutsemine, ülemäärane töötamine)
  • Enesetapumõtted ja enesevigastamine
  • Erinevad tervisehäired (depressioon, söömishäired, ärevushäired, ülekaal jne)
  • Halvad hinded koolis
  • Sõltuvuskäitumine (alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine, suitsetamine)
  • Õigusrikkumised
  • Hooldusõigusega seonduvad teemad (kes, millal, kuidas saab lapsega aega veeta, kes otsustab lapse elukoha ja lasteaia ning koolikoha üle).
Seotud lood:

Iga teema juurde võiks liita veel hulgaliselt alateemasid, kuid see ei annaks ikkagi täit pilti mitmekülgsest lasteabitelefoni tööst. Hea on näha, et üha rohkem ja rohkem märgatakse last, kes võib vajada abi. On olnud tublisid müüjaid, kes teatavad, kui kaubanduskeskuses on tunde istunud üksiku moega laps ja kes kurvalt end minekule asutab, kui tal palutakse koju minna. Sarnaseid pöördumisi on tulnud ka söögikohtadest. Samuti on lasteabitelefonile teatatud trepikojas istuvast lapsest, keda vanemad sisse ei lase või kellel puuduvad korteri võtmed. Teated, mis tulevad lasteaedadest ja koolidest on pisut erisugused. On olnud juhuseid, kus personal märkab lapse kehal löömise jälgi, mida vanem põhjendab lapse keevalise iseloomu ja kukkumisega, kuid millele tähelepanu juhtimise järgselt last enam mõnda aega kollektiivi ei tooda. Koolis puuduvad väärkoheldud lapsel sageli kehalise kasvatuse riided, et ei tekiks ka võimalust, et keegi peksmist märkaks. Väikeste laste puhul on eriti oluline täiskasvanute oskus märgata ja tähele panna laste juures toimunud muutusi. Näiteks kui lapse käitumine on ootamatult teistsugune, lapse meeleolu on pidevalt tavapärasest erinev.

Tihti tunnevad täiskasvanud hirmu mõtte ees „äkki ei olegi midagi hullu ja ma reageerin üle, parem ei räägi või ei teata kuhugi”. Lapsed usaldavad täiskasvanuid ning seeläbi ka väga loodavad nendele. Eriti, kui on juhtunud midagi tavapärasest halvemat. Seepärast on oluline, et täiskasvanud ei laseks ennast häirida kahtlustest vaid mõtleksid pigem suunal, et nemad võivad olla just need, kes on selle lapse jaoks tol hetkel määravalt olulised, tänu kellele võib selle lapse olukord muutuda paremuse poole. Kui selgub, et kõik on hästi ning laps ei vaja abi, siis on kõigil sellest ainult hea meel ja rahustuseks saadud hingerahu, et kõik on korras.

Loe veel

Oluline on meeles pidada, et mitte ainult väikesed lapsed ei vaja täiskasvanute tähelepanu, märkamist ja hoolimist. Lasteabitelefoni kogemusest saame jällegi tuua näiteid, kus noored kirjeldavad enda probleeme või muresid ja ütlevad sinna juurde, et nad pole kunagi varem nendest kellelegi rääkinud. Lugejatele võib tunduda uskumatuna, kui mitmed lapsed päeva jooksul annavad teada sellest, et nad on koledad, et keegi ei hooli neist, nad tunnevad end väga üksikuna, nende õppimine ei suju, õpetajad kiusavad, nende vanemad on kas tööga liiga hõivatud või on lihtsalt ükskõiksed, neil puuduvad sõbrad ja nad ei soovi ega jaksa enam elada. Kui hakata noorega vestlema, siis ütlevad nad tavaliselt, et elul pole mõtet, kedagi nagunii ei huvita, te ei saa midagi muuta, parem on, kui mind ei ole. Aga muutused on alati võimalikud ja kasvõi väikeste sammude kaudu on võimalik saavutada imesid. Lasteabitelefonis julgustame lapsi rääkima ja abi küsima ning vajadusel räägime nende eest. Kindlasti küsime, kas tema lähikonnas on mõni inimene, keda ta saab usaldada ja kellele oma muredest rääkida. Kui see inimene on olemas, siis on see tõeline kergendus ning saame noort julgustada tema poole pöörduma. Kui sellist inimest aga ei ole, siis otsime võimalusi spetsialistide hulgast ja võtame ühendust lastekaitseametniku, kooli psühholoogi, sotsiaalpedagoogi või klassijuhatajaga. Püüame leida kedagi, kes saaks lapsele kohapeal appi tulla, sest lasteabitelefon saab toetada telefoni või veebivestluse kaudu.

Lapsed paluvad tihti, et me mitte mingil juhul vanemaid ei teavitaks. Nad ei soovi, et vanemad muretseks või ei usu, et nad oleks vanemate jaoks tähtsad. On juhtumeid, kus vanemad magavad kodus, kui laps end oma toas lõigub ja sellest lasteabitelefoni teavitab. Lasteabitelefon teeb sellisel juhul kõik võimaliku, et tuvastada hädasolev laps ja kutsuda kiirelt talle kohapeale abi. Samuti annab lasteabitelefon juhtunust teada ka lastekaitsetöötajale, kes saab edaspidi lapsele ja perele toeks olla näiteks erinevate toetavate teenuste leidmisel. Koostööd lastekaitsetöötajaga ei tasuks karta. Lastekaitsetöötaja on lapse ja pere abistajaks, kelle soov on aidata perekonda keerulistest olukordadest ülesaamisel.

Julgustame siinkohal kõiki hoolima ja märkama ning kahtlustest rääkima ja nõuannet küsima. Lasteabitelefoni töötajad on valmis tulema lastega rääkima ka lasteaeda, kooli, noortekeskusesse hoolivusest ja märkamisest ning tutvustama lasteabitelefoni tööd.

Lasteabitelefoniga saab ühendust võtta nii eesti kui ka vene keeles:

telefon 116111 (ööpäevaringselt, üle-eestiliselt, pöörduja saab jääda anonüümseks)

veebivestlus www.lasteabi.ee kodulehelt „Küsi abi” rubriigist

e-post info@lasteabi.ee

Artikkel ilmub Lastekaitse Liidu projekti Hea nõu lastega peredele raames ajakirjas Märka Last!

Autorid: Kätlin Servet, Lasteabitelefoni juhtumikonsultant, Mari-Liis Mänd, Lasteabitelefoni teenusejuht

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare