Liisa Pakosta kodus sünnitamisest: küsimus on abi andmises
On ilmselt väga vähe inimesi, kes näevad midagi head abortides.
Ent ometi me teame, et kes tahab, teeks seda niikuinii, siis parem juba meditsiiniliselt õigesti ja vastavate teenusstandardite ning järelevalvamistega. Kõigile, kes tahavad kodus sünnitamist ära keelata, tuletaksingi meelde, et sünnitus pole reeglina meditsiiniline toiming, kuid sellegi poolest on vastutustundlik emale ja lapsele alati abi garanteerida.
Et ema ja last tuleb igal juhul aidata, seisabki IRL selle poolt, et kodus sünnitamine tuleb seadustada. Meditsiinis vastavat valdkonda kõige paremini tundvad spetsialistid — naistearstid ning ämmaemandad — on sama meelt. Keegi meist ei propageeri kodus sünnitamist, kuid on vastutustundlik ema ja vastsündinut abistada ka sellisel juhul, kui pere on otsustanud kodus sünnitamise kasuks. Vastutustundlik on paika panna sellisel juhul abistamise põhimõtted, ämmaemanda poolt kaasa võetav tehniline varustus (mis muide erineb vaid õige vähe sellest, mis on kasutada haiglas), täpsed protseduurid puhuks, kui midagi hakkab valesti minema ning ka näiteks nõue, et kodust peab haiglasse jõudma 20 minutiga. Kõik need kommentaatorid, kes on vastutustundetust või kergekäelisust ette heitnud, pole ilmselt lihtsalt jõudnud kõigesse sellesse süüvida.
Siin on ka oluline maailmavaateline aspekt. Riik ei tohi vägisi inimesi hospitaliseerida, kui selleks puuduvad meditsiinilised näidustused. Ka õiguskantsler on rõhutanud, et puudub igasugune seadusandlik alus nõuda, et naine ilmtingimata just haiglas peaks sünnitama. Rõhutan veelkord: raseduse ja sünnituse puhul pole tegemist ohtliku nakkushaigusega ega millegi muul moel ebaloomuliku, moraalivastase või ühiskonnaohtlikuga, pealegi on kodus sünnitamise praktikat teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest võimalik kenasti jälgida. Kui riik usaldab inimesi ja austab nende valikuid ning on eraelulistes intiimküsimustes tolerantne, siis see on see riik, kus ma tahan elada. Inimene võib kodus nii armastava ema ja isa toel ja ämmaemanda abiga sündida kui ka eluõhtul oma kodus surra. Vastsündinud lapse tervis on parimal moel kaitstud, kui sünnitusele on riik seadustanud abistamise nõuded. Me ei tohi vastutustundetult jätta neid inimesi legaalse abita.
Diskussioonides on välja toodud ka rahalist aspekti. Rõhutan, et kodus sünnitamise legaliseerimine ei tähenda täiendavat koormust riigieelarvele. Ka haiglates on täna laialt praktiseeritud tasuline individuaalse ämmaemanda teenus, mille kulud tasub ema ise. Sellist tasulist sünnitust kasutatakse nii omavalitsustele kui ka riigile kuuluvates haiglates laialdaselt, tasulise sünnituse puhul on ämmaemand kogu aeg naise juures, sõites selleks väljakutse peale kodust välja. Kodussünnituse puhul erineks vaid väljasõidu aadress.
Kodussünnituste legaliseerimisest teistes riikides on võitnud ka haiglates sünnitajad, kuna haiglad on teinud tõsiseid ja edukaid jõupingutusi kodulähedase, turvalise ning ema ja last igati toetava keskkonna loomiseks. Olen ise haiglas sünnitaja ning positiivsed arengud on ka Eesti haiglates kenasti näha. Loodan, et kogu arutelust on kasu, et iga naine saaks sünnitada just talle kõige meelepärasemal ja turvalisemal moel ja et iga laps saaks parima ja vastutustundlikuima vastuvõtu osaliseks.
